Vegetatiivne närvisüsteem (0)

1 Hindamata

Vegetatiivne närvisüsteem
Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine , eritamine , kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased . Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri).
Jaguneb:

Sümpaatiline närvisüsteem

madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas
lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad
innervatsiooniala ulatuslikum
kiirendab eluprotsesside kulgu , intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet
erutub adrenaliini toimel

Parasümpaatiline närvisüsteem

madalamad tsentrid kraniosakraalosas
pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad
ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm.
pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest
erutub atsetüülkoliini toimel

Pars symathica
Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat.
Funktsioon:

Sooned – ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud , neerud ), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad.
Silelihased – lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet.
Näärmed – vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust ( erandiks on higinäärmed ja neerupealis)

Peapk harud – lülituvad ümber 1. kaelaganglionis

N caroticus internus→ plexus caroticus internus→ ganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare

Nn carotici externi→plexus caroticus→ganglion oticum, ganglion submandibulare

N jugularis→9 ja 10 kraniaalnärvile

N vertebralis→plexus vertebralis
Muude harude ümberlülitused:

ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum
ganglion mesentericum superior – jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum
ganglion mesentericum inferius – colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris
plexus hypogastricus inf→ganglion pelvina – vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis /clitoridis

n spinalis→n splanchicus major /minor
Pars parasympathica sakraalne osa:
Nucl parasymphatici sacrales→nn splanchnici pelvini→plexus hüpogastricus pelvini→elundi plexus→vesica urinaria, urethra, suguelundid , flexura coli sinistrast anuseni
Parasümpaatikus stimuleerib põie- ja soolemuskulatuuri tegevust, lõõgastab sfinktereid, laiendab väliste suguelundite sooni (kutsub esile erektsiooni ).

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

Konspekt närvisüsteemist.

närvisüsteem ganglion plexus närvisüsteem siseelu sooned tsentrid caroticus mesentericum vertebralis lihaste

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................... 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ................................................................................................................. 33 3.1.3.Lihased ............................................................................................................................ 34 3.2. Närvisüsteem ......................................................................................................................... 37 3.2.1.Kesknärvisüsteem............................................................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ...........................................

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk