Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedeelundkond, närvisüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
MÕISTED:
Seedeelundkond
Digestioon - seedimine
Resorptsioon - imendumine
Sekretsioon - nõristus ( eritumine organismi tabeks)
Peristaltika- sooleliigutused
Eliminatsioon- eritamine
Defekatsioon- roojamine
Boolus- toidupala
Küümus- maost edasi liikuv toidumass
Flaatus - soolegaas
Faeces - roe
Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine
Närvisüsteem
Neuron- närvirakk
Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele
Retseptor- ärritust vastuvõttev organ
Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas
Akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja
Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem
Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem
Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit
Valgeollus - koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed
Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud
Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid
Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis
Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum
Refleks - vastureaktsioon ärritusele
Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib
Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid
Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2)
Liikvor - ajuvedelik
Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine)
Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära)
Vegetatiivne närvisüsteem – siseelundite ns
Refleksiaeg-
Ärrituslävi-
Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse
Koe labiilsus - iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele
Presünaptiline membraan-
Sünapsipilu-
Postsünaptiline membraan-
Neurotransmitter e. mediator-
Retseptorid - ärritust vastu võttev organ
Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda
Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool)
Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi
Hormoonid
Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine
Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses
Hüpofüüs- ajuripats
Epifüüs- käbikeha
Tüümus- harkelund
Meeleelundid. Nahk
Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest
Silma adaptsioon - silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel
Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
Seedeelundkond-närvisüsteem #1 Seedeelundkond-närvisüsteem #2 Seedeelundkond-närvisüsteem #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor birgitallilender123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Närvisüsteem - füsioloogia
10
docx

Närvisüsteem - füsioloogia

Närvisüsteem Neuron ­ närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ­ ärritust vastuvõttev organ Dendriidid ­ neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson ­ neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks ­ suurajukoor cortex cerebi ­ h

Bioloogia
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia
Närvisüsteem
6
docx

Närvisüsteem

tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus ­ koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus ­ koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse -

Anatoomia
Anatoomia konspekt
10
rtf

Anatoomia konspekt

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine ­ externus sisemine - internus Süva ­ profundus pindmine- superficialis Ülemine ­ superior alumine ­ inferior Eesmine ­ anterior tagumine ­ posterior Kahe vahel ­ intermedius Kude ­ on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus ­ kuklasagaras Kuulmiskeskus ­ oimusagaras Haistmiskeskus ­ otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina kee

Füsioloogia
Füsioloogia - närvisüsteem
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa ­ pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa ­ peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?

Füsioloogia
Närvisüsteem
20
doc

Närvisüsteem

närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui

Bioloogia
Anatoomia ja füsioloogia II eksam
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) Innerveerima - närvidega varustama NS ülesanded - a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvuse, emotsioonid jt) c) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatiline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem Somaatiline NS - teadlik ja tahtlik, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel Vegetatiivne NS - innerveerib siseelundeid - elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine. Ei allu inimese tahtele Vegetatiivne NS jaotub: 1) Sümpaatiline - siseelundites erutuse pidurdamine, südametegevus kiireneb, silmapupill laieneb

Anatoomia ja füsioloogia
Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA
20
docx

Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA

Funktsioonid: Imendumine Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks Defekatsioon Valmistab roe ette väljutamiseks Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul. Sülge 1L Maomahla 1,5L Sappi 0,75L Pankreas 1-2L Soolemahlu 3L Toit püsib maos 3 tundi, peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku 18-24 tundi FÜSIOLOOGIA: Närvisüsteem Närvisüsteem võtab retseptorite kaudu vastu informatsiooni organismist seest ja väljastpoolt, töötleb ja talletab seda ning korraldab vastavalt sellele elundite kasvu ja talitlust ­ seega on närvisüsteem olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem. 1. Refleksikaar on tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. 2. Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse. Selle aja moodustavad:

Õendus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun