orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie? Bach: Orkestrimuusikas samuti süite, kontserdeid ja concerto grossosid, klaviirimuusikas HTK- sid, prelüüde, fuugasid ja kontserdeid, orelimuusikas fuugasid, prelüüde ja toccatasid. Händel: Elu on ikka huvitav, kunagi ei tea, kellega kokku võid sattuda. Bach: Nii ta tõesti on, ma jäin väga noorelt orvuks ja ma poleks uskunud, et nii tõsiselt muusikaga tegelema hakkan, kuigi mu vanavanaisa onu ja isa olid muusikud. Kuigi elu on mulle ikka helgemat
Erinevus Vanemad pooldasid Vanemad ei pooldanud muusikalisust. Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud kodakondsus. Ei kirjutanud oopereid. fuugasid. Tööaastad Töötas kappelmeistrina, Algul mängis orkestris viilulit, organistina, õukonna muusikuna hiljem orkestrijuht. Oli organist, ja viiuldajana. Lipzigis kontrot. Oli kappelmeister ja õukonna muusika direktor muusik. Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi
heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel kümnenditel esitati tema töid harvemini. · Taas hakati Telemanni tööde vastu huvi tundma 20.sajandi esimestel kümnenditel. Fuuga · Fuuga on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. · Fuugasid hakati kirjutama barokiajastul. · Fuuga on mitmehäälne vokaal või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. · Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos.
youtube.com/watch?v=TZCfydWF48c&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL · Antonio Vivaldi- La Follia http://www.youtube.com/watch?v=7v8zxoEoA_Q&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL - FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. zizzle Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Johann Sebastian Bach Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga
ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste · Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. · Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. · Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. · Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid FUUGA Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. Fuugasid hakati kirjutama ja nende kõrgaeg oli barokiajastul, suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi.
Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte Elu lõpuaastatel jäi pimedaks See ei seganud tööd muusikuna 3 poega said kuulsateks heliloojateks:
XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu
Fuugavorm koosneb: ekspositsioon – teema läbib järjest kõik hääled, fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa - toimub teema ja helistike muutmine, repriis (kordus) – teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks.
Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte Elu lõpuaastatel jäi pimedaks See ei seganud tööd muusikuna 3 poega said kuulsateks heliloojateks:
Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi looming üldises mõistes . Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti
kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630 Oli üks tähtsamaid klaviirimuusika loojaid "Tabulatura nova" (1624)- kolm köidet variatsioone, fantaasiaid, toccatasid ja fuugasid Heinrich Shütz (1585- 1672) Teda on nimetatud ka ,,saksa muusika isaks"- lahendas saksa keele halva lauldavusega seotud probleemid. Pärit Saksamaalt, hariduse sai vaimulikus plaanis Head sidemed Hessen-Kassele maakrahv Moritziga, kes toetas Shützi muusikaõpinguid Vanemate tahtel läks Shütz õppima Marburgi ülikooli õigusteadust. 1609-1612 oli Shütz Veneetsia koolkonna peameistri Giovanni Gabrieli õpilane. Heinrich Shütz (1585- 1672)
Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased V – prelüüd ja fuuga Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Fuugad on tätsad muusikazanrid Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. Fuuga kõrgaeg oli barokiajastul ning selle suurimaks meistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. Sel ajal kujunes fuuga mitmehäälseks vokaal-, instrumentaal- või vokaalinstrumentaalseks heliteoseks Fuuga ette hakati kirjutama ka sageli improvistasioonilisi eelmänge kas prelüüdi, tokaata või fantaasia näol.
esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima
poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT 3 1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar
mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. · Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. · Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin). Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud
solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale.
ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käe l õppides. Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana.Pole käinud ainsatki korda välismaal.Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides . INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite
3 Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver".
Bachi lastest neli jätkasid oma isa tööd ja nende muusikaline töö oli edukam. Bachi eluajal tema muusikat ei tunnustatud.. Pärast surma hakati vääriliselt hindama tema loomingut. Suurema osa oma elust oli ta lühinägelik ja viimased eluaastad pime.Tema 4 pojast said tollajal tuntud heliloojad ja nende looming oli populaarsem kui isa oma. Looming Tema looming on seotud erinevate töökohtadega. Töötades kirikus organistina kirjutas ta teoseid orelile (prelüüde ja fuugasid; ,,D-moll, prelüüd ja fuuga") Töötades õukonna muusikuna kirjutas conserto grossosid ja klaviirmuusikat (,,Prantsuse üit nr.6" ,,Brandenburgi kontsert nr 2" ,,Hästi tempereeritud klaviin") Töötades kantorina kirjutas vokaalmuusikat (,,Kantaat nr 140" ,,Ärgake, nii vahid hüügvat") GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Sündis Saksamaal Halle linnas. Tema isa töötas Halle õukonnas tunnustatud kirurg- habemeajajana
laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. Tuntumad heliloojad Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759
See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll. Gounod võttis selle teema ja kirjutas ise sellest laulu "Ave Maria". J.V.Meder Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja. · Klaviirimuusikas kasutati fuuga eelkäijat ricercari ning toccatat (see termin tähendas algselt kõiki "löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid)
toimus 1865. aasta detsembris. Rimski-Korsakovi looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". 1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad
imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos - Fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 -häälne polüfoonia. Fuuga skeem: ekspositsioon- teema läbib järjest kõik hääled. töötlus e. keskosa - teema -arendus, repriis (kordus) -teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui inst teos või selle osa Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus lihtsam pala prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia. Monoodiaga käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas
Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". 2. ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT 4 1871. aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi(vt. Lisa 3) fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja see takistab teda loomingu loomisel. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja Vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad
võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin) Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud
võimalused ,oli Claudio Monteverdi . Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga .
Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust
Peterson õpetas klaverit ja improvisatsiooni Kanadas, peamiselt Torontos. 1960ndatel sai ta õpetajana töötada viis aastat, kuni valitsuse rahanappuse tõttu kool, kus ta õppejõuks oli, suleti. Hiljem õpetas ta 90ndate algul Yorki ülikoolis. Peterson andis ka välja isiklikult loodud dzässietüüdide harjutamise raamatu, kuid nõudis oma õpilastelt ka Johann Sebastian Bachi teoste valdamist. Eriti mis puudutasid variatsioone ning fuugasid. Hilisemad aastad Peterson oli põdenud oma noorusest saadik artriiti. Tema elu lõpu poole muutus aga asi hullemaks. Kehakaal tõusis ning tema liikuvus seetõttu vähenes. Kehakaalu tõusu tõttu pidi Petersoni puusa opereerima. Kuigi operatsioon läks edukalt ei aidanud see artriiti, mis 93. aastal viis Petersoni insuldini, mis halvas ajutiselt ta vasaku kehapoole. 1993. aastal pakkus Kanada peaminister, samuti tema pikaaegne fänn ja sõber talle Ontario
Fuugavorm koosneb: ekspositsioon teema läbib järjest kõik hääled, vastavalt on fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa toimub teema muutmine, repriis (kordus) teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instr teos või selle osa. Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks.
FUUGA (itlk sõnast ‘fuga’ põgenemine) ... mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi (nad justkui ajaksid üksteist taga) barokiajastu muusika tähtsaim vorm; tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd , toccata või fantaasia; Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri ja oreli, aga ka koorimuusikas. → suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. ORATOORIUM oratorio’ (itlk. ‘ – palvesaal) … on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega.
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga.
Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. PASSION (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: 6 inglise süiti; 6 prantsuse süiti; 6 itaalia süiti (partiitat); "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse".
Tempereeritud häälestus –on häälestus, kus kõik pooltoonid on võrdsed ning mis võimaldab kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nii nimetatud naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Hästitempereeritud klaviir – lühend - HTK - (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. Johann Sebastian Bach ja HTK Hilisbaroki suurmeister Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli esimene muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema fantaasigaa ja eriliste muusikatundmistega, lisaks oskas ta ära kasutada psühhoakustilisi inimese kuulmise iseärasusi. Oma instrumentaalloomingus on ta osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale
ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver".
ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso
Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida. Bachi prelüüdid on aga sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad koraali teemadel, kus muus. iseloomu määrab koraali tekst. Tähtsaim kogumik "Oreliraamatuke". "Hästitempereeritud klaviir" sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Fuugad enamik tema kontsertlikest oreliteostest sisaldab fuugasid. Vaheldumisi aariate ja duettidega sisaldab fuugasid ka tema teine peateos Missa h-moll. Elu lõpul kirjutas ta teoseid, mida võiks käsitseda tema kompositsioonitehnika omapärase monumendina. Viimased neist on kaks kammermuus.tsüklit "Muus.line ohver" ja"Fuugakunst", mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema, mid aon püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. "Fuugakunst" on omalaadne tippteos, mis lõpetab Mad.maade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja
tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema hinnangul oli ta Laiuse kirikus kuulnud eesti noormehi esitavat Bachi ja Händeli fuugasid ning motette, mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast Jakobsoni surma. Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M
Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana. Pole käinud ainsatki korda välismaal. Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma. LOOMING Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite
harjumuspärastest tavadest. Kavade hulgas leidus palju vähemängitud, kuid samas väärtuslikke teoseid. Traditsioonilise virtuoosliku repertuaari kõrval (Brahms, Chopin, Liszt) esitas Lukk ka Scarlatti ja Händeli teoseid, eriti palju aga Johann Sebastian Bachi muusikat. Bach oli Lukile südamelähedaseks saanud juba nooruses ning seetõttu mängis ta meelsasti tema süite, tokaatasid, prelüüde ja fuugasid ning koraalieelmänge. Erilist kiindumust tundis Lukk Mozarti ja Schuberti loomingu vastu: "Minu muusikaline maitse kujunes välja küllalt vara, siiski ühe erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle esmatähtis helilooja. Iga Schuberti noot on mulle kui kingitus, millest sageli olen pisarateni liigutatud." Suurt tähelepanu pööras Lukk kaasaegsete autorite teostele, mille ettekanded said ka tunnustuse osaliseks
· Rosenplänter vajalik kasutada koolis klaverit, õpik ,,Öppeks kuidas klawwerit mängida", neljahäälse matuselaulu rajaja · Laiuse kihelkonnakool avati 1822 a., valmistas ette külakooliõpetajaid, olulisel kohal muusika · 1823 a. Laiuse esimene laulukoor (42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali) · 1828 a. heatasemeline meeskoor Laiusel, oli moodustatud kihelkonnakooli õpilastest, lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a. laulukoorid Väike-Maarjas, Saaremaal Kaarmas, Põltsamaal, eesti koguduse juures Tartus · Kooride hulga kasv
XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas. Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad-heliloojad. Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid 60-ndatel alustas Eesti kirjameeste selts. Asuti folkloori koguma Jakob Hurt. (Kreutzwald väärtustas rahvaluule) Rahvaviis oli valitseva klassi hulgas põlatud, selle
Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin).
ja see oli üks põhjus miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki. Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: 6 inglise süiti; 6 prantsuse süiti; 6 itaalia süiti (partiitat); "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. Võtab eeskuju prantsuse peenelt kaunistatud ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist. Suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse" Suur osa Bachi klahvpillidele loodud tesotest peab aga selgelt silmas vituoosse mängu võimalusi klavessiinil. Teosed muusikaõopetuseks ja koduseks musitseerimiseks olid ühtviisi mängitavad klavessiinil, klavikordil kui ka väiksel orelil. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale ja seotud
Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. ,,Hästitempereeritud klaviir" Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver" Bachi Helikeel-polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi ,,Almira" ja ,,Nero" siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta Londonisse ooper- ,,Rinaldo", üks kuulsaimad orkestriteoseid-süit"Veemuusika", ooper- ,,Kerjus", sellest sai alguse inglise laulumäng ehk ballaad-ooper. Tänini hinnatuim ,,Julius Caesar"
pärast surma. LOOMING Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta
Saare kiindunus loomingusse kasvas pidevalt. Erilist mõju avaldas talle Rimski-Korsakov. Saar õppis Rimski-Korsakovi juures kontrapunkti, fuugat ja vabu vorme. Meenutades oma esimest õpetajat kirjutab Saar: "Esimesest kokkupuutumisest peale äratas Rimski-Korsakovi isik minus suure ja tõsise aukartuse ja pieteedi tunde." Samas iseloomustab Saar oma õpetajat rahuliku ja sõbraliku inimesena, kes aga oli paindumatu ja kindel. Rimski-Korsakov soovitanud mängida palju fuugasid ja analüüsida neid. Näib aga, et Saarele said eriti omaseks sellised õpetaja mõtteid, nagu näiteks: "...tähtsam, kui akordide teoreetiline tundmine, on nende õige kuulmine ja mõistmine", et lubatud võimalikkuse piirid määrab muusikas "iga helilooja sügavaim muusikaline tunnetusvõime, tema realiteeditunne". Rimski-Korsakoviga arutati paljusid loomingulisi probleeme. Neist huvitas Saart kahtlemata eri muusika rahvusliku omapära küsimus
annaabi.ee 
