Spikker muusikas (0)

Händel (1685-1759) Kirjutas esimesed ooperid (1703-1709 Hamburgi perioodil). *saksamaal sündinud, itaalias õppinud. Teda ei
huvitanud isa amet, vaid muusika . Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks,
mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima . II periood (Itaalia 1706- 1712 ) töötas ja õppis seal.III periood aletes 1712 Londonis. Kirjutas „
Vee muusika“. 1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti . Händeli heliteosed
moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas
tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval.
Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed .Händeli lemmikžanriks oli ooper . Selle žanri nimel võitles ta kangelas
likult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti.Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati
au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt
inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt
ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust .
Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar.Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36
komponeeris ta Inglismaal. Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed.1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning
aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume
, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks , avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige
kuulsam oratoorium " Messias ", mille esiettekanne toimus 1742 .a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded
olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost.
Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur
Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja
umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit
peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne . Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu
lõpuni, kus ta suri pimedana. Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad . Nende kodukandis oldi harjutud
muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Olles suurepärane organist, ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale tähelepanu.
Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana.Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul , orel , klavikord
, klavessiin ). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käe
l õppides. Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana.Pole käinud ainsatki korda välismaal.Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles
100 aastat pärast surma. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele,
kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides
. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul).
Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile. Bach arendas täiuslikuks
polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga . Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid,
kuulsaim nendest on concerto grosso " Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA :Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed
on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid , motetid, oratooriumid, missad ja passioonid . Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu
kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali.Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: Johannese passioon , Matteuse passioon ja Missa h- moll .Ilmalikest
kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: Kohvikantaat ,Külakantaat .Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.