Bach

Plaan, Ester

Bach (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Johann Sebastian Bach
Referaat
Koostaja : Riho Plaan
Elva 2009
Sisukord

Eessõna

Elulugu

Looming

Tähtsamad teosed

Bach’i viimane teos

Kasutatud kirjandus
Johann Sebastian Bach
( 1685 - 1750)
Johann Sebastian Bach [ bahh ] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach — 28. juuli 1750 Leipzig ) oli saksa helilooja , organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.

Elulugu

Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695 . aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (1671–1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Kuna ta jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul , orel , klavikord, klavessiin ). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides.
Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis.
1700–1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris.
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid.
1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiuldajana. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.
1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga.
Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima . Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna.
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas.
Viimastel aastatel tundis Bach üha vähem huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740 . aastal lahkus ta Collegium musicum’ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse “laboratooriumi“. Ta andus nüüd ainult muusikale , viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed . Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna rohkesti suurepäraseid teoseid orelile ja klaverile.
Oma elu lõpul jäi Bach pimedaks. Painvalt pingerikas tegevus – nii päeval kui ka ööl – enam kui poole sajandi kestel oli teinud oma töö. Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma ähvardavaks endeks. Kümme päeva hiljem, 28.juulil, kella kaheksa ja üheksa vahel õhtul Bach suri.
Sebastian Bach maeti Johannese kiriku aeda Leipzigis. Linna ümberplaneerimisel jäi helilooja haud sillutise alla. Bachi ei mäletanud enam keegi. Alles 1894. aastal – satuti mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm.
Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis.
Mälestusmärk Leipzigis J.S. Bach’ i auks.

Looming

Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi , missa h- moll , oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi . Tema loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsiooni rohkus, väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Eriti tuntud on " Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir " (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik ", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
Anna Magdalena noodivihik, 1722 . a. komponeeritud J. S. Bach’ i teise naise mälestuseks.
Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:
I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu „Kohvikantaat” ja „Talupojakantaat” Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717- 1723 ) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks – nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota – teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse „Hästitempereeritud klaviiri“, (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine . Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: “Kristus oli surma kütkes“, “Jumala aeg on parim aeg“, “Mul on palju mure mõtteid“, „Kohvikantaat“„Talupojakantaat“, „Matteuse passion “, „Missa h-moll“, “Jõuluoratoorium“, “Brandenburgi kontsert “, “Muusikaline ohver“. Klaverilooming: „Prantsuse süidid“, „Inglise süidid“, „Kromaatiline fantaasia ja fuuga“, „Itaalia kontsert“, „Klaveriharjutused“.
1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat.

Tähtsamad teosed

VOKAALMUUSIKA
~300 kantaati ( enamuses vaimulikud ) säilinud ~200
Matteuse passioon
Johannese passioon
Missa h-moll
6 motetti
INSTRUMENTAALMUUSIKA

1. Orelimuusika
~150 koraaliprelüüdi
prelüüdid ja fuugad
fantaasiad
tokaatad
passacaglia c-moll
2. Klaviirmuusika
väikesed prelüüdid ja fuugad
"Anna Magdalena Bachi noodivihik"
15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni
6 Prantsuse süiti
6 Inglise süiti
6 Itaalia süiti (Partiitat)
Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile)
"Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat)
3. Orkestrimuusika
6 Branderburgi kontserti
4 orkestrisüiti
viiulikontserdid
klavessiinikontserdid
4. Kammermuusika
6 sonaati ja partiitat sooloviiulile
6 süiti soolotsellole
sonaat sooloflöödile
ansamblisonaadid
"Muusikaline ohver"
" Fuugakunst "
Bach’i viimane teos
Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil , klaveril , klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
J. S. Bach oma viimasel eluaastal .
Kokkuvõte
Bach ei ole midagi kirjutanud teatrile, tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks tuli tal elu ühel perioodil viis aastat järjest iga nädal anda üks vaimulik kooriteos ja kuna tal varemast ajast midagi erilist selles vallas kirjutatud ei olnud, kirjutas ta need teosed vahetult enne esitamist .
Vaadates tema muusika žanre läbi elu võib julgelt ütelda, et väljaspool teatrimuusikat haarab Bachi suurejooneline looming kõiki tolleaegseid muusikaliike, nii ilmalikke, vaimulikke, instrumentaalseid kui ka vokaalseid.
Bach kirjutas enamjaolt neile muusikariistadele, mida ta hästi või väga hästi mängis (esmajoonel orelile, aga ka teistele klahvinstrumentidele nt klavessiin ja klavikord ). Bachi oreli- ja klaveriteoste seas kuulub eriline koht polüfoonilise muusika kõige keerulisemale liigile FUUGALE, mille just Bach arendas täiuslikuks. Bach armastas ka viiulit , millele ta lõi ka isegi keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile.
Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks saanud ka palju kriitikat, sest need kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid on enamasti kirjutatud piiblitekstile, kuid talle heideti ette nende liigne kontsertlikkus; kultuse ranged reeglid jäid neile kitsaks , nad kuulusid kontserdisaali. Bach oli kuulsaist saksa heliloojaist viimane, kes rajas oma muusika tollal üldlevinud laululiigile- protestantlikule koraalile, mis ühendas endas nii vana Gregooriuse koraali kui ka saksa rahvalaulu intonatsioone.
Kasutatud kirjandus
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 “A- CENT ”, Tallinn, Valgus 1985
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/j_s_bach.html
http://www.eestikirik.ee/node/5321
http://www.zone.ee/kunajal/interest.ht m
Hubov, Georgi (1975). “Johann Sebastian Bach”, Eesti Riiklik Kirjastus
Jürisson, Johannes (1966). “Palestrinast Bachini”, kirjastus “Eesti Raamat”,
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ester Plaan Õppematerjali autor

Materjal on hinnatud viiele

bach

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Johann Sebastian Bach

KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris

Ajalugu

doc

Johann Sebastian Bach

Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703).....

Muusika

doc

Bach

Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide soost flöödimängijaid, orelimängijaid ja viiuldajaid, et seal hakati iga muusikameest nimetama Bachiks ja iga Bachi muusikuks! See suurepärane suguvõsa oli harukordselt elujõuline: langeb ju selle kõige intensiivsema tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648).

Muusika

odt

Johann Sebastian Bach

Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu

Muusikaajalugu

doc

J.S.Bach

J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria

Muusikaajalugu

docx

Johann Sebastian Bach

6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks. Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele.

Muusika

doc

Johann Sebastian Bach´i elulugu

Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach, kes oli sündinud 31. märtsil 1685. a. oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Elulugu: Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt ja Johann Jakob Frobergerilt. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne

Muusika

docx

Bach

Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad:

Muusika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk