zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis).
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18
edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga
18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. 21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv. 23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett.
Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga.
äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.
bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa).
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud kl
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
65 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid