Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokiajastu instrumentaalmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Barokiajastu  instrumentaalmuusika 
 
17. sajandi alguse pil imuusikas oli suurimaks sündmuseks ​
viiuli 
esilekerkimine ansabli­ ja soolipil ina​
.  
Vi uli ki re tõus oli seotud kuulsa ​
viiulimeistrite koolkonnaga 
Cremonas
. Seal kujunes vi uli klassikaline kuju ja ehitus, sealse 
meister ​
Nicolo Amati
 ning tema õpilased ​
Andrea Guarnieri
 ja 
Antonio  Stradivardi

 
→ ​
Üks esimesi heliloojaid, kes avas vi uli võimalused oli 
Claudio  
Monteverdi

Ooperis “ Orpheus

 
→ ​
1620 . aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid vi ulile ​
basso  continuo 
saatel.  
Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine 
meloodiapill. 
 
I​
nstrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodus musitseerimist 
(kammermuusikat), vaid ka ​
orkestrimuusikat
.  
Orkestreid võis kohata ​
eelkõige õukondades​
 ja nende ​
ülesanne oli mängida vastuvõttudel 
ja bal idel​
, ​
lossikirikus ja õukonnateatris​
. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, 
samuti suuremate kirikute juures. 
18. sajandi algul hakkasid  tekkima  ​
tudengite  ja linnakodanike muusikaühingud; 
Linnade teenistuses olid tav. ka ​
puhkpillimängijad
, kel e ülesanne oli teatud 
aegadel  “tornimuusikat”­mängida; 
Kuna  suuremates  linnades oli palju eri staatuses häid pil imehi, si s võidi erilisteks 
puhkudeks kokku kutsuda väga suuri koosseise.  
→​
 Itaalia omaaegne 
kuulsaim orkestrijuht 
Arcangelo Corelli
 olevat Roomas Rootsi 
kuninganna palees musitseerinud 150 mängijaga. 
 
Kõige tavalisemaks pil iansambliks​
 oli ​
BAROKKTRIO  
koosseisus  on ​
k​
aks meloodiapilli ja 
basso continuo
 
“Trio” ​
tähendab si n kolme parti d, mitte kolme pil i​
, sest vähem kui neljakesi sel ist 
ansamblit mängida ei saa.  
→ ​
Kaks meloodiapil i on sel ises trios võrdse tähendusega. Itaalias olid nendeks 
enamasti 
vi ulid
, teised levinumad olid 
oboe  ja plokkflööt
.  
Pil e lisati vastavalt ruumi suurusele.  
Meloodiahääli võidi mängida paljude vi ulitega ning dubleerida ka puhkpil idega. 
Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele 
orkestrikoosseisule.  
 
→ Ni  kujuneski ​
hilisbarokile tüüpiline​
 neljahäälne ​
ITAALIA ORKESTER  
juhtivaks kaks võrdse tähendusega ​
viuulirühma

harmooniatäiteks ​
vioola (d)  
vundamendiks ​
basso continuo
, ​
mida mängiti vajadusel mitme pil iga (tšel o, 
kontrabass , fagott ja mitu harmooniapil i). 
 
 
SONAAT   
 
… ehk ansamblile loodud teos
.  
Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenesansi ​
sonata
 ei kujutanud enesest esialgu mignit 
kindlat vormi: ta oli lihtsalt ​
instrumentaalteos, mis koosens algul mitmest erineva 
karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast​
.  
 
Sonaat ​
võis olla nii kiriku­ kui kammermuusikateos
.   
↳ 1700. aasta paiku kujuneski välja ​
kaks põhilist sonaaditüüpi​

1) KIRIKUSONAAT
(​
sonata da chiesa
),  
­ tavaliselt ​
neljaosaline​
: aeglane­ki re­aeglane­ki re; 
2) KAMMERSONAAT
(​
sonata da camera
),  
­ koosneb ​
sissejuhatusest ​
(prelüüd) ja ​
2­4 tantsulisest osast 
­ sarnaneb tantsusüidiga. 
→ Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist on loonud Roomas tegutsenud 
vi ulivirtuoos, orkestrijuht ja  helilooja  Arcangelo Corel i. 
 

*Selget vahe kahe sonaaditüübi vahel si ski pole: sageli on mõlema jooned segunenud ja 
kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks (eriti 
väljaspool Itaaliat) 
ARCANGELO CORELLI 
(1653­1713).  
 
*Tema ​
triosonaadid
 (tal on neid neli kogumikku, igas 12 teost) 
said olulisimaks eeskujuks hilisbaroki kammermuusikale Itaalias, 
Saksamaal ja Inglismaal.  
 
*1700. aastal välja antud 12 soolosonaati ​
basso continuo
’ga olid 
kuni 19. sajandi lõpuni iga vi uldaja õpperepertuaaris.  
 
HEINRICH IGNAZ FRANZ BIBER 
 
*Salzburgi kapel meister 
* ​
Kesk­Euroopa väljapaistvaim vi uldaja­ helilooja   
*Tema 16 saateta soolosonaati (nn “Roosipärhasonaadid) on 
barokiajastu kaelamurdvaimad viiuliteosed. 
 
 
 
 
 
 
Kõrvuti sonaatidega, tihti aga ka sonaadi nime al  kirjutati ​
VARIATSIOONITSÜKLEID
, mis 
toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (​
basso ostinato)
. Vastavalt kasutatud 
teematüübile, nimetatakse sel iseid bassivariatsioone enamasti ​
ciacona
’ks
 (​
chaconne
), 
passacaglia
’ks
 või ​
La Foila
’ks
.  
 
KONSERT  
 
Nimetust “ kontsert ” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti 
oli  eelduseks  si ski ​
triost suurem koosseis​

 
16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pil imuusika eeskujul jagati 
ka  barokk ­kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Sel e põhjal eristatakse ka kolme 
kontserditüüpi. 
1) ​
MITMEKOORILISES KONTSERDIS
 on ​
kõrvuti
 ​
2­3 võrdse tähtsusega pillirühma
.  
→ ​
hilisbarokist on Bachi III  Brandenburgi   kontsert  3 vi ulile, 3 vioolale, 3 tšel ole ja basso 
continuo’le. 
2) 

CONCERTO GROSSO
 puhul on ​
barokktriole lisatud suurem  ansambel  (
concerto 
grosso)

Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti​
, et teda kõlaliselt  täiendada .  
võib mängida tihti ka ainult ​
concertino
’ga. 
→ ​
Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corel i. Tema 12 kontserdist järgivad 
esimesed kaheksa kirikusonaadi ja vi mased neli kammersonaadi eeskuju

 
3) ​
SOOLOKONTSERDIS
 ​
vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti
.  
­ Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu ​
concerto grosso
’s, vaid nende v​
ahelõigud 
toetuvad orkestri bassile. 
­ ​
Soolopil ina​
 kasutatakse kõige sagedamini ​
viiulit  ja oboed
.  
­ Kontsert on reeglina ​
kolmeosaline
 (​
ki re­aeglane­ki re​
); ki retes osades vaheldub orkestri 
mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist 
meloodiat orkestri saatel. 
→ ​
Peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane  Antonio   Vivaldi
 
 
 ​
ANTONIO VIVALDI
 (1678­1741) 
Vivaldi töötas ​
vi uliõpetajana ja hiljem ka orkestri­ ja 
koorijuhina​
 Veneetsia orbudekodus. Sealse orkestri 
ja koori vi s ta ni   kõrgele   tasemele , et lapsi tuldi 
spetsiaalselt  kuulama  ka välismaalt. 
 
Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme žanri 
vahel:​
 ​
sonaat, kontsert ja sinfonia
.  
→  Praeguseks  on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti 
ja 14 sinfoniat;  
→  “Aastaajad”, “Torm merel”, “Öö”, “Tito Manlio” 
(kirjutas vi e päevaga). 
 
→ Vivaldit on jäljendanud ka J.S. Bach
→ Eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale. 
 
 

 
SÜIT
 (prk ​
suite
 ­ järgnevus, korrapärane rida) 
 
Süit oli ​
eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade  tsükkel
.  
→ Varabaroki tantsusüidid on tihti ​
ühtlasi variatsioonitsüklid​
: samas vi sist on  tuletatud  hulk 
eri karakteriga tantse.  
 
Tantsusüuidid ansablile, orkestrile või soolopil ile on ​
tuntud peamiselt saksa muusikas
.  
17. sajandi lõpul, mil ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsude mood, ​
kujunes 
Saksamaal​
 süiditsüklile ka  kindlam  raam neljast erineva karakteri ja päritoluga 
õukonnatantsust: 
1)  allemande
 ­ 4­osalises taktimõõdus ​
rahulik saksa sammtants​
; 
2)  courante
 ­ 3­osalises taktimõõdus ​
ki re prantsuse hüppetants​
; 
3)  sarabande
 ­ aeglases 3­osalises taktimõõdus ​
pidulik  hispaania  tants​
; 
4) gigue
 ­ 6/8 või 9/8 taktimõõdus ​
šoti  hüppetants​

→ Nende osade vahele pandi teisigi tantse ning mittetantsulisi osi.  
 
Tavaliselt algas süit ​
pidulikus laadis ​
sissejuhatusega
 ­ ​
orkestrimuusikas oli sel eks 
enamasti​
 ​
prantsuse stiilis avamäng e 
ouverture
; 
tihti oli see ka süidi kõige tähtsam ja 
ulatuslikum  osa (​
ouverture
­süit). 
→ Itaalias nimetati süiti ​
partita
’ks. 
 
KLAVIIRMUUSIKA
 
 
Barokiajastul e​
i tehtud selget vahet erinevatele klahvpil idele kirjutatud muusikal​
 ­ seda 
kõike nimetati klavi rmuusikaks. ​
Erandiks
 vaid ​
suurele  orelile kirjutatu​
, mis vajab 
pedaalklaviatuuri kasutamist, ja ​
osa kontsertlikumast klavessi nmuusikast​

→ ​
alusepanija on  Rooma  Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi. 
 
Girolamo Frescobaldi
(1583­1643) 
* Esimene, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile​
.  
* Nõudis ​
vaba tempoga fantaasiarikast mängu​

*​
 Lõi uue väljendusrikka harmooniaga polüfooniaideaali. 
→ "​
Fiori  Musicali
"  
 
 
BAROKKMUUSIKA  PRANTSUSMAAL 
 
JEAN­BAPTEISTE LULLY
 (1632­ 1687
… on läinud ajalukku ​
esimese suure (ja 
türanliku) orkestri­ ja teatrijuhina

 
1653. õukonna helilooja → Kuninga orktestri 
vi uldaja → rajas 16 parimast mängijast orkestri 
Les petits violons
 → kuningaperekonna 
muusikaõpetaja → tal e al us kogu 
õukonnamuusika 
 
pani aluse pr.stiilis avamängule 
(​
ouverture
). 
punkteeritud rütmidega majesteetlik avaosa 
tuletatud pr.keelsest teatrideklamatsioonist 
 
LÜÜRILINE  TRAGÖÖDIA
 (koos Quinaultiga)  
→ ​
“Cadmus ja Hermione” 
proovis panna keele rütmi muusikasse. 
AARIAD
 on  lühikesed , neid on suhteliselt vähe ja 
meloodia  on lihtne.  
 
 
KONTERTMOTETT 
eeskujuks ilmaliku  muusika  nõtkus ja väljendusrikkus; 
→ Hendri Du Mont (1610­ 1684 ). Tema loomingus sündis ka nn 
suure moteti žanr
 (
grand 
motet
), mis kasutab palju psalmitekste ja vastab itaalia vaimulike konterdile. Neis on suur 
koosseis ­ 
koor, solistid, orkester
 ­ ja nad sisaldavad  pikki  ooperlikke soololõike. 
→  Marc ­ Antoine  Charpentier (1634­1704) oli prantsuse tähtsaim kirikumuusika looja. 18 
oratooriumi, 12 missat, sadu muid teoseid. “Te Deum”. 
KLAVESSIINIMUUSIKA 
 
JACQUES  CHAMPION DE CHAMBONNIERES
 (1601­1672) 
pani aluse ​
prantsuse klavessiinisüidile 
vaba ja kirev tsükkel tantsudest ja karakterpaladest. 
kujunes ​
eriline, rikkalike kaunistustega mängutehnika 
 
 
 
FRANCOIS  COUPERIN
 ( 1668 ­1733) 
“prantsuse  muusika  kokkuvõte” 
klavessi nimängu õpik 
4 köidet 27 süidiga (pikimad on 20­osalised) 
→ ​
“Unistajad”, “Salapärane”, “Ekslevad varjud” 
 
 

 
 
BAROKKMUUSIKA SAKSAMAAL 
 
MICHAEL PRAETORIUS 
(1571­1621) 
tantsumuusikakogumik 
3­köiteline raamat 
suur kogumik esimesi saksakeelseid vaimulikke 
konterte aastast 1619 
(need on peamiselt kontertlikud 
koraalitöötlused, kus on virtuoossed vokaal­ ja instrumentaalsoolod 
ning koori ja pil ide värvikas vastandamine) 
 
 

­­­ 
 
FUUGA
 (itlk sõnast​
 ‘fuga’
 ­ põgenemine) 
... mitmehäälne teos, mil es hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate 
reeglite järgi (nad justkui ajaksid üksteist taga) 
­
barokiajastu muusika tähtsaim vorm; 
tavaliselt eelnes fuugale ​
sissejuhatava osana prelüüd ,  toccata  või  fantaasia ; 
Fuugasid leidub enim barokiajastu klavi ri­ ja oreli­, aga ka koorimuusikas. 
→  ​
suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. 
 
ORATOORIUM 
(itlk. ‘​
oratorio’
 – palvesaal) 
… on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel 
põhinev heliteos. 
vaimuliku  sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega.  
→ Palju oratooriumeid kirjutas Georg  Friedrich   Händel
→ ​
Esimene Eesti oratoorium on  Rudolf  Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase 
lähetamine ". 
Vasakule Paremale
Barokiajastu instrumentaalmuusika #1 Barokiajastu instrumentaalmuusika #2 Barokiajastu instrumentaalmuusika #3 Barokiajastu instrumentaalmuusika #4 Barokiajastu instrumentaalmuusika #5 Barokiajastu instrumentaalmuusika #6 Barokiajastu instrumentaalmuusika #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adojohanna Õppematerjali autor
Põhjalik konspekt Toomas Siitani "Õhtumaade muusikalugu I" järgi.

Sarnased õppematerjalid

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias
3
doc

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias

o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment ­ meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ­ ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon ­ tutvustatakse teemat 2. Töötlus ­ arendatakse teemat 3. Repriis ­ kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga).

Muusikaajalugu
Barokk
10
doc

Barokk

Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi ­ nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted. Need kaks stiili eksisteerisid Itaalia kirikukontserdites kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju aina kasvas. Oli ooperi mõjutustega üks stiil ja teine stiil polüfooniline.

Muusikaajalugu
Baroki muusika
6
docx

Baroki muusika

äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV ­ 1661 ­ 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.

Muusikaajalugu
Barokiajastu instrumentaalmuusika
6
docx

Barokiajastu instrumentaalmuusika

orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3

Ballett
Barokiajastu
3
doc

Barokiajastu

pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo ­ katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid

Muusika
Barokkmuusika-
2
doc

Barokkmuusika

sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.

Muusika
BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
10
pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika ajalugu
Barokk
10
pdf

Barokk

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun