Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokiajastu instrumentaalmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Barokiajastu  instrumentaalmuusika 
 
17. sajandi alguse pil imuusikas oli suurimaks sündmuseks ​
viiuli 
esilekerkimine ansabli­ ja soolipil ina​
.  
Vi uli ki re tõus oli seotud kuulsa ​
viiulimeistrite koolkonnaga 
Cremonas
. Seal kujunes vi uli klassikaline kuju ja ehitus, sealse 
meister ​
Nicolo Amati
 ning tema õpilased ​
Andrea Guarnieri
 ja 
Antonio  Stradivardi

 
→ ​
Üks esimesi heliloojaid, kes avas vi uli võimalused oli 
Claudio  
Vasakule Paremale
Barokiajastu instrumentaalmuusika #1 Barokiajastu instrumentaalmuusika #2 Barokiajastu instrumentaalmuusika #3 Barokiajastu instrumentaalmuusika #4 Barokiajastu instrumentaalmuusika #5 Barokiajastu instrumentaalmuusika #6 Barokiajastu instrumentaalmuusika #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adojohanna Õppematerjali autor
Põhjalik konspekt Toomas Siitani "Õhtumaade muusikalugu I" järgi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias

o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment ­ meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ­ ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon ­ tutvustatakse teemat 2. Töötlus ­ arendatakse teemat 3. Repriis ­ kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga).

Muusikaajalugu
thumbnail
10
doc

Barokk

Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi ­ nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted. Need kaks stiili eksisteerisid Itaalia kirikukontserdites kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju aina kasvas. Oli ooperi mõjutustega üks stiil ja teine stiil polüfooniline.

Muusikaajalugu
thumbnail
6
docx

Baroki muusika

äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV ­ 1661 ­ 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.

Muusikaajalugu
thumbnail
6
docx

Barokiajastu instrumentaalmuusika

orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3

Ballett
thumbnail
3
doc

Barokiajastu

pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo ­ katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid

Muusika
thumbnail
2
doc

Barokkmuusika

sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.

Muusika
thumbnail
10
pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika ajalugu
thumbnail
10
pdf

Barokk

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun