Barokkmuusika ajalugu (0)

BARKOKKMUUSIKA
Muusikaajaloo referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja:
Käsitletud teemad
1.
Keskaja ja baroki võrdlus
2.
Barokk ajastu muusikažanrid
3.
Barokkooper
4.
Tuntumad heliloojad
5.
Kastraatlaulja
6.
Farinelli
7.
Farinelli ja Händel- mis neid seob
Barokkooper
Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks.
Esimene ooper  " Daphne " etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid.
Ooperižanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid :

• Vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes.
  
• Muusikalised etendused ( liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid .
  

Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium.
Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid.
Keskaja ja baroki võrdlus
Keskaja muusika :

• Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks
  
• Valitses vaimulik muusika
  
• Muusika on liturgia osa
  
• Valitses vaimulik muusika
  
• Muusikat loodi kiriku tarbeks
  
• Polüfoonilise muusika ajastu
  
• Lühiteoste ajastu (laulužanr)
  
• Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega
  
• Heliloomingut hakati seostama heliloojaga
  

Barokkmuusika :

• Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
  
• Ilmaliku muusika võidukäik
  
• Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse
  
• Muusikat hakati looma ka tellimise peale
  
• Homofoonilise muusika võidukäik
  
• Loodi palju suurteoseid
  
• Instrumentaalmuusika ülekaal
  

Barokkajastu muusikažanrid
Barokkajastu oli rikas muusikažanrite poolest. Muusikažanre saab liigitada:

• Vokaalmuusika žanrid - missa , passioon, oratoorium , kantaadid, motetid, lihtsad laulud.
  
• Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad.
  
• Lavateosed – ooper
  

Väga tähtsateks žanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd.
Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul.
Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.
Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid.
Tuntumad heliloojad
Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 – 22 märts 1687 ) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja , kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas.
Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju .
Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig ) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
- Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia ) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
- Jean- Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon – September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul.
- Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin ) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega " ("Le quattro stagioni").
- Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 – Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut.
Kastraatlaulja
Kastraat on kohitsetud ( eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama. Kastraadi hääl võis olla sopran või alt.
Kuulsaimad kastraadid:

• Senesino (1680-1759)
  
• Farinelli (1705- 1782 ) oli üle 20 aasta Hispaania kuninga Felipe V õukonnas soosituim laulja
  
• Domenico Bedini (1745-1795), kellele Mozart komponeeris Sesto rolli " Tituse halastuses. "
  

Farinelli
Farinelli, õige nimega Carlo Broschi (1705-1782) on tuntud kui kõigi aegade kuulsamaid kastraatlauljaid.
Kui tavapäraselt kastreeriti vaestest peredest pärit kauni lauluhäälega poisslapsi, et kindlustada neile parem elujärg, siis Carlo Broschi pärines jõukast perekonnast.
Pärast kastreerimist alustast ta muusikaõpinguid Napolis kuulsa lauluõpetaja Nicolo Porpora juures.
Seal tutvus ta ühe 17. sajandi Itaalia kirjanduse suurkuju Metastasioga, kellest sai tema sõber surmani.
Farinelli saavutas peagi kuulsuse kogu Euroopas ning teda kutsuti sageli laulma kroonitud peadele.
Kõikjal oldi võlutud tema hääle ilust , puhtusest ning võimsusest.
Mis seob Farinelli ja Händlit?
Suur kirg muusika vastu.
Kasutatud materjalid:
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/barokkooper.html
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/keskaja_ja_barokkmuusika_vrdlus.html
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/muusikaanrid.html
http://www.annaabi.com/barokkooper-o.html
http://www.annaabi.com/farinelli-o.html
http://www.annaabi.com/kastraatlaulja-o.html
10