Baroki ajastu muusika (2)

3 HALB

BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu . Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades.
Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik .bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi žanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil . Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof . muusikute klass.
Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott ), haamerklaver. Tavaline ansambel : barokktrio . Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar. orkester .
Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks.

UUED ŽANRID

Ooper : 1.op.JacopoPeri“Daphne”(1597). Eelkäijad: vanakr. trag ., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused, madrigali -komöödiad. Esimene ooperiteater -TeatroSanCassiano Veneetsias.
Mitu koolkonda : Veneetsia ooper , Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süžee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal , väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine ( opera seria ) ja koomiline ooper (opera buffa ).
Oratoorium : sünnipaik: rooma . Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja . Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik , sisuks Jeesuse kannatused.
Kantaat : algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm -lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid . Sksm-l kantaat – luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa.
Kirikukontsert : Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest.
Sonaat : bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli .
Instrumentaalkontsert : 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti (de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul .
Concerto grosso : Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli.
Fuuga : plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga – põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/ fantaasia . Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri -, oreli - ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S. Bach .
Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints . muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile , orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande , Courante, Sarabande , Gigue.
HELILOOJAD
ITA
Peri : esimesed ooperid daphne, orpheus , eurydike.
Monteverdi : esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale .
Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d
Vivaldi : kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti).
Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi.
FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia.
Lully : kuningliku ooperiteatri looja ja juht.
Rameau: oma õpikuga “harmooniatraktaat” pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast.
ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga)
Purcell : ainus inglise suuremat sorti helilooja . “ Dido ja Aenas” autor (ainuke inglise ehe barokkooper ).
GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas.
Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor.
Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik žanr.
Telemann : helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike.
VÕRDLUS
Johann Sebastian Bach
ÜHINE
Georg Friedrich Händel
Väga hea organist, olnud kontsertmeister, kapellmeister. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus. Töötas kooli ja orkestriga.
Looming
Polnud uuendaja vaid muusikatraditsioonide kokkuvõtja ja edasi arendaja.
Vokaalmuusika : Missa h-moll ja 4 väiksemat; passioonid ( johannese passioon ja matteuse passioon); palju kirkukantaate, ~20 ilmalikku, Jõuluoratoorium, 6 motetti.
Instrumentaalmuusika :
Üle 40 oreliteose, 2,3häälsed invetsioonid, Süidid, 6 Brandeburgi kontserti, orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid.
Saksamaal sündinud, väga kuulsad heliloojad. Teinud palju tööd, surid pimedatena.
Jõukas perekonnast, isa oli muusikakarjääri vastu, veidi töötas organistiga, kuid ei tahtnud kirikus töötada. Reisis palju, omas mõjukaid sõpru, elas pikalt Londonis, oli seal ooperiteatri muusikaline juht. Maetud Westmister Abbeysse.
Looming
Üle 40 ooperi (eeskujuks Nap. ooper., peategelased antiikmaalimast, süžees armuΔ), üle 30 oratooriumi (ingliskeelne tekst, edukad juba eluajal, kesksel kohal Juudi rahva kannatused), 18 CGd, kontserdid orelile ja orkestrile, orkestrisüidid

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 57 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sillu Õppematerjali autor

Spikker. Baroki ajastu muusikažanrid veidi lahti kirjutatud, heliloojad ka. Lisaks veel kahe helilooja Bachi ja Händeli võrdlus.

Sarnased õppematerjalid

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

docx

Baroki muusika

iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud

Muusikaajalugu

docx

Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa.

Ajalugu

doc

Barokiajastu

Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille

Muusika

doc

Muusikaajalugu 11. klass

ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monoodia, pateetika, kunstide süntees.

Muusikaajalugu

odt

Barokk muusika ning uued žanrid

Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks

Muusika

docx

Barokk kirjandus

1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele

Eesti keel

doc

Barokk

Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.)

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid