Ärkamisaeg 80ndatel (1)

Ärkamisaeg
Aastal 2008 möödus 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me
seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi “pilvest päikse välja”!
Just seetõttu toimus 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga
”Märkamisaeg”. Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud
ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud
rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis
üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling.
“Märkamisaeg” on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi.
Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad )
Autor
Pealkirjad
M.Lüdig
Koit
E. Võrk
Eesti lipp
K.A. Hermann
Oh laula ja hõiska
M.Härma
Tuljak
G. Ernesaks
Mu isamaa on minu arm
G.Ernesaks
Sireli, kas mul õnne
Ü. Vinter
Laul põhjamaast
R.Eespere
Ärkamise aeg
P. Sarapik
Ta lendab mesipuu poole
M.Siimer
Homme
J. Kasar
Minu inimesed
ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK .
Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded .
Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid
vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule.
XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu.
Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise.
1849 a kooliseadus:
 ei ole luba ilma noodita viisi õpetada
 Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor
Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid .
1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid.
Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja
näitemängutrupid:
1865 – Tallinn “Estonia”
1865 – Tartu “Vanemuine”
1869 – Viljandi “Koit”
1878 – Pärnu “Endla”
``Vanemuise” juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen
saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva ”vabastamise”
juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud
tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu .
I üldlaulupidu oli Tartus 1869 kus osalesid meeskoorid ja pasunakoorid
Juhtideks olid Jansen ja Kunileid. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust.
I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine
Vastuolu oli Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega,
Jakobson soovis eesti laulu kõlamist.Vaimulike ja saksa laulude kõrval oli vaid 2 eesti
autori laulu.Al Saebelmann -Kunileid 1845-75 “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”
(Koidula tekstidele).
II üldlaulupidu toimus Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.(Juhid olid
:Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann)
III üldlaulupidu toimus Tallinnas 1880,seal oli vähem osavõtjaid Lõuna – Eestist
14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjateks siiski olid veel ainult mehed.
I päev – proov II päev – kontsert III

• võistulaulmised (ka segakoore)
  

Kätlin-Kairi Sepp
12.klass