Johann Sebastian Bach (0)

Bachi loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel .
Andra Udeküll
9B klass .
Tapa Gümnaasium .
Bachi elukohad ning ametid ja nende seotus muusikaga, mida ta sel eluhetkel tegi .

Lapsepõlv Eisenachis

Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud . Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695 . aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (1671–1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi.

Ohrdruf (alates 1695/1696)

Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis.

Lüneburg (1700 - 1702)

1700–1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris.

Weimar (jaanuar - juuni 1703)

Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.

Arnstadt (alates augustist 1703)

Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.

Mühlhausen (alates 1707)

Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga.

Weimar (alates 1708)

Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima . Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna.
Köthen (alates 1717)
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas .

Leipzig (1723 - 1750)

Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis.
Bachi looming üldises mõistes .
Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju.
Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides.
 
INSTRUMENTAALMUUSIKA
Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin , klavikord, viiul ). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile.
Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga . Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst".
On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso " Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost.
VOKAALMUUSIKA
Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid , motetid, oratooriumid, missad ja passioonid . Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali.
Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost:

• Johannese passioon ,
  
• Matteuse passioon ja
  
• Missa h- moll
  

Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost:

• Kohvikantaat
  
• Külakantaat
  

Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.