Referaat Barokkmuusikast (1)

REFERAAT
BAROKKMUUSIKA
SISUKORD
Sissejuhatus................................................................................................... lk 3
Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4
Barokkooper ..................................................................................................... lk 5
Barokiajastu heliloojad ............................................................................. lk 6-7
Barokiajastu muusikažanrid............................................................................ lk 8
Fuuga ............................................................................................................... lk 9
Kastraadid ..................................................................................................... lk 10
Pildid.......................................................................................................... lk 11
Kokkuvõte...................................................................................................... lk 12
SISSEJUHATUS
Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika , nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika.
Sõna " barocco " on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast " barokk " pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik , väärnähtus jms.
Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika . Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu.
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikažanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel.
KUI VÕRRELDA KESKAJA MUUSIKAT JA BAROKKMUUSIKAT
Keskaja muusika

• Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks
  
• Valitses vaimulik muusika
  
• Muusika on liturgia osa
  
• Valitses vaimulik muusika
  
• Muusikat loodi kiriku tarbeks
  
• Polüfoonilise muusika ajastu
  
• Lühiteoste ajastu (laulužanr)
  
• Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega
  
• Heliloomingut hakati seostama heliloojaga
  

Barokkmuusika

• Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
  
• Ilmaliku muusika võidukäik
  
• Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse
  
• Muusikat hakati looma ka tellimise peale
  
• Homofoonilise muusika võidukäik
  
• Loodi palju suurteoseid
  
• Instrumentaalmuusika ülekaal
  

BAROKKOOPER
Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis . Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks
Esimene ooper " Daphne " etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid.
Ooperižanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid :

vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes

muusikalised etendused ( liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid
BAROKIAJASTU HELILOOJAID
- Jean- Baptiste de Lully ( 28 november 1632 – 22 märts 1687 ) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja , kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas.
- Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju .
- Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig ) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
- Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia ) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
- Jean- Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon – September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul.
- Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin ) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega " ("Le quattro stagioni").
- Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 – Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut.
BAROKKAJASTU MUUSIKAŽANRID
Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada:

• Vokaalmuusika žanrid - missa , passioon, oratoorium , kantaadid, motetid, lihtsad laulud
  
• Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad
  
• Lavateosed - ooper
  

Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikžanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit.

• Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
  
• Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste
  
• Väga tähtsateks žanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga.
  
• Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul.
  
• Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.
  
• Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid
  

FUUGA
Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on muusika polüfooniažanr, mis on kirjutatud fuugavormis. Fuugasid hakati kirjutama ja nende kõrgaeg oli barokiajastul, suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi.
Fuuga on mitmehäälne vokaal - või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga eelkäijaks on 16.-17. sajandil levinud ricercar (itaalia keeles ricercare - otsima ). Viimane on üles ehitatud mitmele teemale , kurjuures iga teema jaoks on ricercar´is omaette lõik. Teemade arvu vähenemine viiski lõpptulemusena põhimõtteliselt ühe teemaga fuuga väljakujunemisele 17. sajandil. [1]

• Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvandi võrra madalamalt (comes - saatehääl). Teema esitatakse kõikides häältes. Tavaliselt on fuuga teemaks lühike ja väljendusrikas lõpetatud meloodia.
  
• Järgnevas lõigus - töötluses - toimub teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teema võib nüüd kõlada pikemates või lühemates vältustes, helilooja võib töötluses jagada teema väikesteks lõikudeks - motiivideks - ja töödelda neid eraldi. Üldreeglina ei ole töötluse helistik peahelistik, vaid mingi teine, enamasti põhihelistiku paralleelhelistik. Selles osas asub tavaliselt ka teose kõrgpunkt - kulminisatsioon.
  
• Lõpuosas ehk repriisis pöördutakse alghelistikku tagasi, teema esitatakse algkujul.
  

KASTRAADID
Kastraat on kohitsetud ( eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama. Kastraadi hääl võis olla sopran või alt. Palju muusikat loodi kastraatidele 17. ja 18. sajandil. See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad.
20. sajandi algul kasutati kastraatlauljaid veel itaalia kirikus. Sixtuse kabeli viimane kuulus kastraat oli Alessandro Moreschi (1858-1922), kes on teinud 17 salvestust. Moreschi hääl ei olnud tüüpiline 18. sajandi kastraathääl, aga erinevus kontratenorist on tajutav.
Kuulsaimad kastraadid:

• Senesino (1680-1759)
  
• Farinelli (1705- 1782 ) oli üle 20 aasta Hispaania kuninga Felipe V õukonnas soosituim laulja
  
• Domenico Bedini (1745-1795), kellele Mozart komponeeris Sesto rolli " Tituse halastuses".
  

PILDID

• Respuesta tonal en la fuga.
  

• Barokiajastul ehitatud kirik .
  

KOKKUVÕTE
Põhjus, miks valisin just barokkmuusika oli väga lihtne – minu arvates oli barokkmuusika neis kõige huvitavam, mitmekülgsem ja mis mind eriti huvitas olid kastraadid. Vaadates tunnis filmi Farinellist ja kuuldes seda, mida mehed endaga barokiajastul teha lasid, ainuüksi sellepärast, et olla kuulus ning jõukas, oli minu jaoks ennekuulmatu. Kuid tuleb tunnistada, et ilus seda kuulata on ja usun, et siis ta oli ehk ilusamgi. Ma ei leidnud Internetist küll nii palju informatsiooni kastraatide kohta, kui oleksin soovinud. Muidugi on barokiajastu ehitised ning muusika väga erilised, mitmekülgsed ja hurmavad. Ning barokiajastust on ka Bach, Vivaldi, Händel ning teised suurkujud .
0