Džässmuusika - Oscar Peterson (1)

Jazzmuusika Referaat:
Oscar peterson
[Tippige siia dokumendi ülevaade. Ülevaade on üldjuhul dokumendi sisu lühikokkuvõte. Tippige siia dokumendi ülevaade. Ülevaade on üldjuhul dokumendi sisu lühikokkuvõte.]

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Jazzi ajalugu 3
Džässmuusikuid 5
Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) 6
Varajane elu 6
Mõjuallikad 6
Koostöö Norman Granziga 7
Edasine karjäär 7
Helilooja ja Õpetaja 8
Hilisemad aastad 8
Tunnustused ning Auhinnad 9
Kasutatud materjalid 10
Raamatud 10
Internetilehed 10
Pildid 10

Sissejuhatus Joonis 1 - Afroameeriklaste tants

Jazzi ajalugu

Jazzi (ehk mugavndatult džässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine . Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal.
Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid , spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Džässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms.
Esimesed kutselised džässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites.
Umbes 1917 sai džässii keskuseks Chicago , hiljem New York , Kansas City jt.
Džässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku:
traditsionaalne džäss (primitiivne džäss, New Orleansi džäss, diksildändi džäss)
Umbes kuni 1935. aastani swing .
Alates 1945. aastast kaasaegne džäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.).
Džässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse
mängivatest puhkpilliorkestritest.
Džässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet , tromboon) ja rütmipillidest (klaver, bandžo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad). Joonis 2 - Džässbänd
Hiljem tekkis niinimetatud bigbänd, kuhu kuuluvad põhiliselt saksofonid, trompetid, tromboonid ja rütmipillid.
Džässbändid on meil tänapäeval tuntud džässansamblina (väiksem) ja džässorkestrina (suurem).
Eestis tekkisid esimesed džässorkestrid 1920. aastate lõpul.
Džässmuusika sai populaarseks 1930. aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti džässmuusika areng nõukogude ajal – aastast 1964 korraldatakse Tallinna džässifestivale.

Džässmuusikuid

Silmapaistvamad džässmuusikud on L. Armstrong , B. Goodman, D. Eliington, C. Basie,
Ch. Parker , S. Bechet, D. Gillespie, M. Davis; lauljad B. Smith, B. Holiday , E. Fitzgerald jt.
Joonis 3 - Louis Armstrong

Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) Joonis 4 - Oscar Peterson

Oscar Petersoni on nimetatud üheks parimaks džässpianistiks läbi aegade.
Ta on võitnud 8 Grammy auhinda ning oma ligi 60aastase karjääri jooksul andis ta sadu kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis.

Varajane elu

Oscar Peterson sündis Montrealis, Väikse Burgundia linnaosas. Kasvades üles mustanahaliste linnaosas, ümbritsetuna varasest 20. sajandi džässmuusikast, sai viieaastane Peterson indu õppida trompeti - ning klaverimängu.
Seitsme aastaselt avastati tal aga tuberkuloos , mis sundis teda trompetimangimise jätma ning ta keskendus sellest ajast saadik vaid klaverile. Esialgu õpetasid teda tema harrastajast klaverimängijast isa, Daniel Peterson ning õde Daisy.
Peterson harjutas klaverimängu väga tõsiselt, ligi kuus tundi päevas ning juba üheksa aastaselt tegi ta silmad ette nii mõnelegi elukutselisele muusikule.
14 aastaselt võitis ta rahvusvahelise muusikakonkursi, mis oli korraldatud CBC* poolt.
Peale võitu langes ta aga koolist välja. Temast sai elukutseline pianist, kes hakkas esinema raadioülekannetes, kontserditel ning lokaalides.

Mõjuallikad

Noores eas arvatakse Petersoni olevat mõjutanud Teddy Wilsoni, Nat „ King “ Cole’i, James P. Johnsoni ning Art Tatumi muusika.
Art Tatumi muusikaga puutus ta kokku esmakordselt, kui isa talle tema lugusid mängis.
Tatum ’i suurepärane klaverimänguoskus vaimustas teismeeas Petersoni väga ning talle sai Tatum suureks eeskujuks.
(Hilisemas elus said nad headeks sõpradeks, kuid Peterson pidas teda alati endast paremaks ning püüdis vältida tema juuresolekul mängimist.)
Tuginedes ja improviseerides Art Tatumi teoste põhjal mõjutasid Petersoni ka Tatumi enda iidolid – eriti Sergei Rachmaninoff, kelle teostega leiab otseseid muusikalisi seoseid Petersoni enda tostes.
Petersoni enamustes teostes on alati aukohal tema kõige südamelähedasem pill – klaver, millele on ta sisse kirjutanud palju soolosid.

Koostöö Norman Granziga Joonis 5 - Norman Granz

Koostöö Norman Granziga oli Petersoni elus väga oluline ajajärk, mis sündis peaaegu puhtjuhuslikult, kui Granz, sõites Montreali poole taksoga, raadiost Petersoni mängimas kuulis .
Nii kui Granz oli Petersoni kuulnud käskis ta end lasta kohe sõidutada temaga kohtuma .
Juba 1949 aastal tutvustas Granz Petersoni Carneige Halli džässfilharmoonia show’l New Yorkis .
Sellel ajajärgul levis Petersoni tuntus. Tema brilliantset ja haaravat džässmuusikat imetleti nii USA-s kui ka kaugemal.

Edasine karjäär

1950ndate lõpuks oli Peterson üle maailma tuntud. Ta oli mänginud duette, triosid ning kvartette, viies džässmuusika taseme ülikõrgele. Samuti mängis ta ka väiksemates ja suuremates dzässorkestrites.
Teda tunnustati, kui maailma juhtivat pianisti džässmuusikas.
Sel ajal alustas ta ka oma loomingu salvestamisega, andes välja mitmeosalise sooloalbumite kogumiku nimega „ Exclusively for my friends .“ Musik Produktion Schwarzwald’i märgi all.
80ndatel mängis ta edukaid duosid Herbie Hancockiga, kuid peale insulti 1980ndate lõpus jätkas ta esinemisi koos oma soosikust noorema sõbraga, Benny Green ’iga.

Helilooja ja Õpetaja

Peterson kirjutas muusikateoseid klaverile, triodele, kvartettidele ning bigbandidele. Ta kirjutas ka mõned laulud, mille ta ise on linti laulnud.
Tema kindlasti kõige tuntumad teosed on „Canadiana Suite“ ja „Hymn to Freedom“, mille ta komponeeris 1960ndatel inspireerituna USA uuest inimõigusseadustest.
Peterson õpetas klaverit ja improvisatsiooni Kanadas, peamiselt Torontos. 1960ndatel sai ta õpetajana töötada viis aastat, kuni valitsuse rahanappuse tõttu kool, kus ta õppejõuks oli, suleti.
Hiljem õpetas ta 90ndate algul Yorki ülikoolis.
Peterson andis ka välja isiklikult loodud džässietüüdide harjutamise raamatu, kuid nõudis oma õpilastelt ka Johann Sebastian Bachi teoste valdamist. Eriti mis puudutasid variatsioone ning fuugasid.

Hilisemad aastad

Peterson oli põdenud oma noorusest saadik artriiti. Tema elu lõpu poole muutus aga asi hullemaks. Kehakaal tõusis ning tema liikuvus seetõttu vähenes.
Kehakaalu tõusu tõttu pidi Petersoni puusa opereerima. Kuigi operatsioon läks edukalt ei aidanud see artriiti, mis 93. aastal viis Petersoni insuldini, mis halvas ajutiselt ta vasaku kehapoole.
1993. aastal pakkus Kanada peaminister , samuti tema pikaaegne fänn ja sõber talle Ontario kuberneri kohta, millest Peterson aga keeldus, tuues põhjuseks terviseprobleemid.
Paari aasta pärast Peterson taastus, kuid oma endist taset ta ei saavutanud. Insult jättis jälje tema vasakule käele, mis oma liikuvust täies ulatuses tagasi ei saanud.
Uuel sajandil asus Peterson jälle salvestusi tegema ning tuuritama.
Petersoni tervis ütles aga lõplikult üles 2007 aastal, mil ta pidi jätma ära kõik oma kontserdid. Juunis osales ta veel enda auks korraldatud kontserdil Carneige Hallis, kuid juba 23 detsembril suri ta oma kodus Mississaugas, Ontarios.
Temast jäi maha seitse last, neljas naine koos 1991. Aastal sündinud tütre Celinega.

Tunnustused ning Auhinnad

Oma muusikatöö eest sai Peterson kaheksa Grammy auhinda, millega jättis ta enda jälje Kanada kuulsuste alleele.
Samuti teenis ta palju erinevaid mittemuusika auhindu nt Dr Martin Luther Kingi preemia.
Peterson sai ka briti raadio (BBC) elutööpreemia.
Peale muusikaliste panuste teenis ta kodumaal välja Kanada aukodaniku nimetuse, samuti mitmetes rahvusvahelistes ülikoolides muusika ja õigusteaduste audoktori nimetuse, kokku 17. Joonis 6 - Petersoni kuju Ottawa kaunite kunstide keskuse juures

Kasutatud materjalid

Raamatud

Ene 1 – 1968 Tallinn – lk 537 – „džäss“

Internetilehed

http://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Peterson - 23.04.2012

Pildid

Joonis 1 - Afroameeriklaste tants 3
Joonis 2 - Džässbänd 3
Joonis 3 - Louis Armstrong 5
Joonis 4 - Oscar Peterson 6
Joonis 5 - Norman Granz 7
Joonis 6 - Petersoni kuju Ottawa kaunite kunstide keskuse juures 9