Johann Sebastian Bach (0)

Sarnased õppematerjalid

13

ppt

Johann Sebastian Bach elulooesitlus

Johann Sebastian Bach (1685 ­ 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!"  Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta

Kunstiajalugu

6

doc

J.S.Bach

J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach ­ 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (1685­1695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria

Muusikaajalugu

11

doc

Bach

Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009  Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2  Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3

Muusikaajalugu

6

doc

Barokkmuusika

Fuuga ülesehitus: ekspositsioon ­ teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus ­ teema arendus ja kulminatsioon, repriis ­ teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles ­ saba), mis kinnistab peahelistiku BACH ja HÄNDEL 15) Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (zanrid ja tähtsamad teosed) Johann Sebastian Bach ( 1685-1750 ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks

Muusika ajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega

Muusikaajalugu

14

doc

10. kl Õpimapp

· Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr · Georg Philipp Telemann- üks lääne muusikaloo produktiivemaid heliloojaid, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile  Johann Sebastian Bach (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast vanemate varajast kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti Bach Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis

Muusikaajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein  Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus.  Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt  Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672)

Muusika ajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Oratoorium ­on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile b)kontsertliku esitlusega Passioon- Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach. Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris ilmusid üheaegselt analoogilised muutusad. (tihti olid ka samad esitajad)  Lk.10 Barokiaegsed oratooriumid olid alati vaimuliku sisuga(piiblilood, pühakutelegendid), tegu pole mitte kirikumuusikaga, oratooriumil puudus side jumalateenistusega.

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)