Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Georg Philipp Telemann ja saksa
tüüpilised muusikazanrid
· Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg ­
25. juuni 1767) oli saksa helilooja
· Õppis Leipzigi ülikoolis juurat
· Muusikas oli ta iseõppija
· Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg
Friedrich Händeli kaasaegne
· Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta
asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik
· Telemanni on tihti
kirjeldatud kui ajaloo
kõige viljakamat
heliloojat.
· Telemann lõi ligi 1500
kirikukantaati, 1000
orkestrisüiti, üle 40 ooperi
ja passiooni ning
kammermuusikat.
· Oma eluajal oli
Telemann väga kõrgelt
lugupeetud ja veel mitu
aastakümmet hiljem ,
kuid 19.sajandi esimestel
kümnenditel esitati tema
töid harvemini.
· Taas hakati Telemanni
tööde vastu huvi tundma
20.sajandi esimestel
kümnenditel.
Fuuga
· Fuuga on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud
fuugavormis.
· Fuugasid hakati kirjutama barokiajastul.
· Fuuga on mitmehäälne vokaal või instrumentaalteos,
milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi
iseseisvatena üksteise järel sisse.
· Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian
Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid
ja fuugad").
Oratoorium
· Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile
kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev
heliteos.
· Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel.
· Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael
Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta".
Passioon
· Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb
evangeeliumi tekstil.
· Passioonide teemadeks olid Kristuse kannatused ning
neid kanti ette kannatusnädalal.
· Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi
"Matteuse passioon" ja "Johannese passioon".
Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #1 Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #2 Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #3 Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #4 Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #5 Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikažanrid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lehi Visnapuu Õppematerjali autor
Materjalis on ära seletatud mõisted fuuga, passioon ja oratoorium. On juttu Telemanni eluloost ja loomingust.

Sarnased õppematerjalid

Barokkmuusika ülevaade
2
doc

Barokkmuusika ülevaade

muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks

Muusika
Vokaal-sümfooniline muusika
1
docx

Vokaal-sümfooniline muusika

Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel

Muusika
Muusikaajalugu 11-klass
6
doc

Muusikaajalugu 11. klass

ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne ­ õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks ­ arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monoodia, pateetika, kunstide süntees.

Muusikaajalugu
Referaat Barokkmuusikast
9
docx

Referaat Barokkmuusikast

........................................................................ lk 10 Pildid.......................................................................................................... lk 11 Kokkuvõte...................................................................................................... lk 12 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku

Muusika
Barokkmuusika
6
doc

Barokkmuusika

Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusika ajalugu
Barokk muusika ning uued žanrid
8
odt

Barokk muusika ning uued žanrid

Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt

Muusika
Vivaldi-Bach-Händel ja barokkmuusika
4
docx

Vivaldi, Bach, Händel ja barokkmuusika

*Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus Vaimulik sisu *Passioon: oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesus Kristuse kannatuslugu Kantaat *cantare-,,laulma" it. k *Ajaliselt lühem *Puudub lavaline tegevus Georg Friedrich Händel (1685-1759) *Sündinud Saksamaal *Õppinud muusikat Itaalias *Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid *LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused

Muusikaajalugu
BAROKIAJASTU MUUSIKA
6
docx

BAROKIAJASTU MUUSIKA

kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile. Kiiretes osades vaheldusid orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul või oboe. Concerto grosso – see oli teos solistide grupile ja okrestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Fuuga – Fuuga oli barokiasjastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. 6. Nimeta barokiajastu heliloojaid ( Itaalist 2,Prantsusmaalt 2, Inglismaalt 1, Saksamaalt 4) Itaalia – Jacopo Peri, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti Prantsusmaa – Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau Inglismaa – Henry Pucell Saksamaa – Michael Praetorius, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann 7

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun