Barokiajastu (0)

Barokiajastu

Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas.
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika , organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid.
See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil . Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika . Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott ) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Puhkes orkestrimuusika buum . Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost , oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tšello, kontrabass , fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks).
Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi , J.S. Bach , A. Corelli , G.F. Händel ja C. Monteverdi
UUED ŽANRID

OOPER

Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper ` Orpheus ` oli esimene terviklik teos selles žanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda:
Veneetsia ooper – tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid;
Napoli ooper – valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades..
Da-capo- aaria – sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. 
ORATOORIUM
Oratooriumi sünnipaik oli Rooma . Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium ).
  KANTAAT
Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika žanrid, mille sisu oli ilmalik.
Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid , mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. 
KIRIKUKONTSERT
1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias.
Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid , koor ja orkester . Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi.
SONAAT
Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile , väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli.
 INSTRUMENTAALKONTSERT
Barokk -kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti (de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi.
 CONCERTO GROSSO
See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli.
  FUUGA
Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes , milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri - ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
Arhitektuur  
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma . Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad
Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi , mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika , kuid uudselt ümberkujundatuna.
Muusika
Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast . Olulisemaid tõukeid on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze . Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofoonline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi.Muusika muudeti aktiivsemaks oma rütmiga.
Edith Leht 10c