Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias (2)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS
Viiul
kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks.
Viiuli perekonna sünd oli
17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide
ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi
paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar
Tieffenbruckerit.
Tõelise täiuslikkuse
saavutas viiul aga Cremona koolkonnas:

Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i.
Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo - kui
orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal
ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja
kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust.
Siiski oli
ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosnevaid orkestreid,
Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias #1 Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias #2 Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johanna62 Õppematerjali autor
Suhteliselt detailne ülevaade barokiajastu muusikast itaalias. Mis šanrid tekkisid ja mis pille mängiti.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Barokiajastu instrumentaalmuusika

Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin.  Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli  Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele  Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1

Ballett
thumbnail
14
pdf

Barokiajastu instrumentaalmuusika

Barokiajastu instrumentaalmuusika    17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks ​ viiuli  esilekerkimine ansabli­ ja soolipillina​ .   Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa ​ viiulimeistrite koolkonnaga  Cremonas​ . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse  meister ​ Nicolo Amati​  ning tema õpilased ​ Andrea Guarnieri​  ja  Antonio Stradivardi​ .    → ​ Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli ​ Claudio  Monteverdi​

Muusikalugu
thumbnail
2
doc

Barokkmuusika ülevaade

Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu,

Muusika
thumbnail
10
doc

Barokk

Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil

Muusikaajalugu
thumbnail
6
docx

Baroki muusika

iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Barokkmuusika

Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusika ajalugu
thumbnail
11
doc

Barokk ja klassitsism

Häädemeeste Keskkool Barokk ja klassitsism Koostaja:Tiiu Hanson 2008 Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika

Muusika
thumbnail
5
docx

Barokk kirjandus

rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis

Eesti keel




Kommentaarid (2)

mailman profiilipilt
mailman: jaa vägev
22:21 13-04-2010
koer1 profiilipilt
Magnus Kolla: hgckv
20:41 17-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun