Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FÜSIOLOOGIA 3. KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erutus, refleks, soojus, ainevahetus, ärritaja, nääre, parabioos, hüpofüüs, rütm, produktsioon, süd, rakud, kutsuvad, kesknärvisüsteem, sünaps, irradiatsioon, neerud, esmasuriin, endokriin, neerupealise, ekso, erutuvus, reflekside, labiilsus, refleksikaar, leelise, osmootse, kihn, eessagar, neurohüpofüüs, tagasagar, maksas, kaltsitoniinerutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded
poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt
hüübimatus). Vere hüübimine üleminek vere vedelast olekust zeleetaoliseks hüübeks. PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN FIBRIN OGEEN---FIBRIIN 5. Leukotsüüdid. Leukotsüüdid e. valged verelibled. 1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml
südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone. Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg
5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on
Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on
kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....
piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid.
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud
(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine
Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim KASVUFAKTORITEKS. ● ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus läheduses ja difundeeruvad sellesse ilma vereringe vahenduseta. Viimaste hulgast on eraldatud nn. ülekandeained ehk transmitterid, mille kaudu edastatakse erutus mitmesugustes sünapsides. ● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka lammutatakse v muudetakse inaktiivseks (väga kiiresti) HORMOONID ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud
4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG P-sakk Väljendab erutuse levikut üle mõlema koja
munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud
19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia, gliia, gliiarakkudest koosnev närvisüsteemi kude, mis ümbritseb närvirakke ja nende jätkeid eurogliia toidab, toestab ja isoleerib elektriliselt närvikude.
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim
hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus- ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit:
valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e
3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt
Kui kaalu langus ületab 10%, on see liiga suur. d. Sünnikaal taastub 10.elupäevaks e. Aastane laps kaalub umbes 10 kg f. Kuni puberteedi alguseni on valem M=10kg+2n (kg) n on aastate arv 3. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes. Lihas vajab töötegemiseks energiat. Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja
19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5
lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid.
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all
Konstantsena hoitakse: · toitainete ja jääkainete kontsentratsioon · erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses
muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Need tuleb rahuldada, et kindlustada ellu jäämine. Need on kaasa sündinud aisitngud. Valkude ainevahetus. Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja
annaabi.ee 
