EUROOPA NÕUKOGU KEELEOSKUSSÜSTEEM ENESEHINDAMISSKAALA A1 A2 B1 B2 C1 C2 Kuulamine Saan aru tuttavatest sõnadest ja Saan aru fraasidest ja sageli Saan aru põhilisest infost selges Saan aru pikematest kõnedest ja Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui Saan vaevata aru igasugusest kõnest, fraasidest, mis puudutavad mind, minu kasutatavatest sõnadest, mis on tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, ettekannetest ning tuttava teema puhul see pole selgelt liigendatud ja seosed olenemata sellest, kus seda esitatakse.
Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur ● Euroopa rahvaste muusikapärand ● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid
viisikäänud ja tämbrid. Kõige ehedamalt on mustanahaliste traditsioonid säilinud töölauludes. Töölauluks peetakse rütmilist, a capella laulu, mida lauldakse füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide
maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli. Indiaanlaste laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse iseloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel
lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse- sahara keeltest (4). Mõned näites Oromo sõnadest ja fraasidest (4): Kuidas sul läheb? - Akkam Jirtuu? Aitäh – Galatoomi Jah - Ee, eeyyee Ei - Lakki Arvsõnad ühest kümneni (5): üks – tokko kaks- lama kolm – sadii neli – afur viis – shan kuus – jaa’a seitse – torba kaheksa – saddeet üheksa – sagal kümme - kudhan Viited: (1)https://en.wikipedia.org/wiki/Oromo_language - 16.10.15. 23.10.15 (2)http://www.omniglot.com/writing/oromo.htm - 16.10.15 (3)http://www.academia.edu/9644628/Inflectional_Morphology_in_Orom o - 16.10.15
„Odüsseia“ on väga oluline teos ning seda üsna mitmes erinevas mõttes. Esiteks on ta ülevaatlik ajalooallikas. Teiseks peetakse teda maailma kõige esimeseks müütiliseks teoseks. Kolmandaks on ta kindlasti avaldanud mõju kirjandusele ning andnud inspiratsiooni mitmete hilisemate muinasjuttude ning rahvalugude loomisele. Homerose poeemid on omanäolised, kuna nad koostati stiilis, mis sobib suusõnaliseks esitamiseks, kasutades suurt repertuaari vormindatud fraasidest ning enam-vähem stereotüüpsetest stseenidest. See annab samuti kinnitust väitele, et varasemalt anti neid edasi suuliselt, nagu tol ajal kombeks. Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse mulje. Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud
Mõned toidud mängisid ka rituaalset rolli, näiteks praetud leib oli traditsiooniline toit pow-wow rituaalil. Kakao on Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlaste rituaalne jook, mille nimetus tähendas algselt kibedat vett. Indiaani muusika on meloodiline. Laule saadetakse tavaliselt trummidega. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb ka vahelduvat taktimõõtu. Indiaanlaste muusikas koosneb tekst tihti vokaalidest ja silpidest, millel puudub tähendus. Peale trummide kasutatakse saatepillidena ka mitmesuguseid kõristeid, harvem ka lihtsamaid vilesid, flöödilaadseid pille ja ka vibupilli. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Nende vahel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Rituaale on
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus.
Desmond Mpilo Tutu sündis 7. oktoobril 1931. aastal Klerksdorpis, Lõuna-Aafrikas. Ta oli Lõuna-Aafrika vaimulik ja aktivist, kes sai kuulsaks 1980ndatel apartheidi vastasena. 1984. aastal sai Desmond Tutu teise aafriklasena Nobeli rahupreemia. Ta juhatas tõe ja leppimise komisjoni ja on praegu kirikuvanemate esimees. Tutu osaleb kampaaniates, et võidelda AIDS'i, vaesuse, rassismi ja homofoobia vastu. Ta on koostanud mitmeid raamatuid oma sõnavõttudest ja fraasidest. Elulugu Desmond Tutu vanemad olid Aletta Tutu ja Zacheriah Zililo Tutu. Desmondil oli kaks õde ning ta sündis oma perre teise lapsena. Perekond Tutu kolis Klerksdorpist Johannesburgi, kus isa töötas õpetajana ja ema oli pimedate koolis koristaja ning kokk. Tutu tahtis saada arstiks, kuid tema perekond õpingute eest maksta ei suutnud, niisiis astus poeg isa jälgedes ja hakkas õpetajaks. Ta käis Johannesburg Bantu keskkoolis, hiljem lõpetas Lõuna-Aafrika Ülikooli
Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima hakkavad puhkpilliorkestrid, mille kavas olid hoogsad mängud ja tantsud. TÖÖLAULUD 16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid, laulud ja tantsud. Vaatamata valgete keelule lauldi ja tantsiti millal soovi oli. Töötegemise ajal muutusid lohutavaks töölaulud, mis koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest. Aja jooksul jagunevad paljudeks alaliikideks. Istanduste laulud, ahelaid töötavate orjade laulud, tänavakaubitsejate hõisked, kodumajapidamine, meremeeste laulud. SPIRITUAAL Töölauludest enam populaarseteks said mustade vaimulikud laulud e spirituaalid. Orjapidajad püüdsid mustade paganate ristimisega teha neist vagad kristlased. Protsess osutus aga erakordselt raskeks või keerukaks. Orjad sobitasid uue jumaluse olemusse võimalikult
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED 9 ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala A1 A2 B1 B2 C1 C2 Saan aru tuttavatest Saan aru fraasidest ja sageli Saan aru põhilisest infost Saan aru pikematest kõnedest ja Saan aru pikemast tekstist isegi Saan vaevata aru igasugusest MÕISTMINE KUULAMINE
(chiljanda!) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf29.10.15) Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood (http://sails.clld.org/languages/trr 29.10.15) Tauširo keelsetes tekstides on äärmiselt suur arv nimisõnafraase. Ühes tekstis oli 100% fraasidest kas vabad asesõnad või nimisõnafraasid. (Desmond C. Derbyshire "Handbook of Amazonian Languages", lk 462 lõik 8) Tauširo on ainus Peruuvia keeltest, milles puuduvad huul-ja huulhammas-konsonandid. (The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon; lk 318 lõik 2) Arvsõnad ühest kümneni: 1 – vachi'canto 2 – achini (https://huntergatherer.la.utexas.edu/languages/language/109 29.10.15) 3 - washiunweantu 4 - nekenene 5 - ukontawa ( otsetõlkes ''terve käsi'' )
31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus
Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND
Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli. Indiaanlaste laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse iseloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel
Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust. Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde.
Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna), nt liitsõnas naisterätsep laiendab sõna naiste sõna rätsep; rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud, nt
Süntaks on sõnade organiseerimise viis, millega antakse edasi tähendusi ja seoseid sõnade vahel lause sees ja mõnikord ka lausete vahel. Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises kõnes on lause süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus. Ühtlasi on lause kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on
Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika) Lausest väiksem üksus on osalause e klaus (ingl. clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Süntaktilised seosed Ühildumine Tasandiseosed: alistavad ja rinnastavad Sõnaliigid kordamiseks
5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Lingvistilised ühikud: · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust · Sõnad koosnevad morfeemidest · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku · Lause koosneb fraasidest 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Omadused: · Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. · Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. · Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda
Keel annab võimaluse teksti luua. 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keele ühikud, mis kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest. Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide
vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et kõrvaldada iga võimalust rahulolematuiks mõtisklusteks või kättemaksu- ja pääsmisplaanide haudumiseks." Teisest küljest aga kasutasid orjad hiljem just ise töölaule mitmesuguste piltlikus luulekeeles vahele improviseeritud salateadete edasiandmiseks: ei tarvitsenud ju taolisi teateid suust suhu sosistada, vaid vastupidi neid lauldi täiest kõrist! Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures jällegi oli valitsevaks Aafrikas nii levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Andekat ja fantaasiarikast eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada.
c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS. Sihitis võib olla:
mõned poliitikud on süsteemi vastased. Tuletuse PERFORM VARYING struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil 1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega LoopCount FROM 0 BY 1 neid muutujaid asendada:1. eeldus: iga x on y.2. progekeel(Kurtz,Kemeny). UNTIL LoopCount GREATER eeldus: mõni z on x.järeldus: mõni z on y.
Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige Bricklin ja Frankston!! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid 1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, return sum; } asendada:1. eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas. 1980 – esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), 5.sumto,modula2 x.järeldus: mõni z on y. Aristotelese
Valemi number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" ning seletused kirjutatakse üksteise alla. Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub: (1) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism. Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega.
Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause Kirjakeeles lause= üksus mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga Suulises kõnes: süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon -lause lõpus toon langeb. Lause on suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse (suurem on tekstilingvitika) Lausest väiksem üksus on osalause (ing.k clause) mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. 2. Fraas Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Fraaside keerukuse aste. Fraas/ moodustaja Kuidas kindlaks teha, kas on fraas/moodustaja? Moodustaja (ing.k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.
Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus). Modaalne tähendus väljendab seda, kuidas kõnelejat hindab lausega väljendatud tegevust, protsessi, seisundit. Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots pidi spikerdama, Tal on vist igav. Tüdruk armastavat poissi. Fraas: Lause koosneb fraasidest st kindlate reeglite alusel moodustunud sõnaühenditest. Fraasidest pannakse kokku lauseid neid nimetatakse lausemoodustajaks. Fraas koosneb põhisõnast ja laiendist või laiendusest. Põhisõna sõnaliik annab fraasile nime. Kokku on fraaside liike viis: 1. Nimisõnadraas (NF) 2. Omadussõnafraas (OF) 3. Kaassõnafraas (KF) 4. Määrsõnafraas (MF) 5. Hulgafraas (HF)
5 Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1) kus Y majapidamiste agregeeritud sissetulek C tarbimine S säästmine 1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide Mudel sisaldab nelja agregeeritud turgu: 1) hüvitisteturg, 2) tööjõuturg, #9 kapitaliturg, 4) rahaturg. Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite, väiketähtede või mitmesuguste märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming
olukorraga. Pärast ilmuvad laused, millised koosnevad kahest sõnast, kus on olemas nii alus, kui öeldis.Selliste kahesõnaliste lausete mõte on sama: mingi mõte või terviklik ütlus. See on tavaliselt subjekt ja selle tegevus ("ema tuleb"), tegevus ja tegevuse objekt ("anna sai", " tahan kommi") või tegevus ja tegevuse koht (" raamat on seal") Selles vanuses õpivad lapsed kombineerida sõnad, ühendudes neid väikestele kahe- kolmesõnalistele fraasidele, kusjuurest sellistest fraasidest kuni terviklikutele lausetele nemad edenevad väga kiiresti. Lapse teise eluaasta teine pool iseloomustatakse iseseisvale aktiivsele kõnele üleminekuga, mis on suunatud ümbritsevate inimeste käitumise juhtimisele ja oma käitumisega vallutamisele. Kõne grammatika. Kõnearenemise teine periood kujutab endast lause grammatilise struktuuri intensiivse kujundamise algust. Sellel ajal üksikud sõnad kujunevad lause osadele, toimub nende lõpude ühildumine.
tiigel. Valemid. Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas (vt Näide). Näide: a2 + b2 = c2 Loetelud. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga (vt Näide). Näide: Eesti kalad on lest, luts, kilu, räim. Kui vähemalt üks loetelu punktidest sisaldab koma(sid), tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega (nt 1), 2), 3) või a), b), c)). Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.
laenatakse teistest keeltest. SÕNAD- on olemas ühest(maja) morfeemist ja mitmest ÖÖ :D:D · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Kui me räägime, siis kuuleme, kui midagi rõhutatakse, hääl tõuseb, langeb - see ongi fraas. Ka hingamine toimub fraaside vahel. Kui seda reeglit rikutakse, siis hakitakse kõne. (nagu mina luuletust lugesin:D) · Lause koosneb fraasidest · Lisaks analüüsitakse diskursust- keele kasutamine kõnetegevuses Sõnade tähendus, mõistete esitamise teooriad · Mõiste (concept) on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon · Üksuste klasse, mis kuuluvad mõistete alla nimetatakse kategooriateks · Mõisteid on vaja, sest need võimaldavad teadmisi klassifitseerida · mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat
fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda. frikatiiv e hõõrdhäälik- konsonant, mille hääldamisel õhuvool läbib küllaltki kitsast kohta ja tekitab müra
Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
Information Interchange) EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) UNICODE (Extended ASCII) LOOGIKA TEKE(Aristoteles): Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika)Lausest väiksem üksus on osalause e klaus (ingl. clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase)
teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega. Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline, tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad, turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale
suhu sosistada, vaid vastupidi neid lauldi täiest kõrist! vastu. Lääne-Aafrika rahvastel on isegi trumme, mille ülemise osa õõnsus mängu ajal liivakella Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, põhimõttel tühjeneb, seega heli madaldades. Aafrika muusikas on rütm ja tämbrid meloodia ja kusjuures jällegi oli valitsevaks Aafrikas nii levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline harmooniaga võrreldes esiplaanil. Aafrikas on tavaliseks nähtuseks niihästi polürütmia kui ka
com/english/historymyth/mythology/names/orpheus.htm 4 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 forminks, lüüra saatis poeete-lauljaid, kes komponeerisid meloodiaid nomoi-st, lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt. 6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos teatud tüüpi oboe, mida seostati Dionysose kultusega ja kithara teatud tüüpi lüüra, mida seostati
matemaatika "Mathematical Structures of Language" (1968) "A Grammar of English on Mathematical Principles" (1982) Nagu Bloomfield, täiesti välistas tähendust keeles, "keel on formaalsed struktuurid". Lõi transformatsioonilise grammatika. Ühed elemendid võivad olla moodustunud teistest transformatsioonide abil. IC-grammatika, vahetud konstituendid (need, mille sees on tugevamad seosed kui neil eraldi) L (lexicon) koosneb = (S, NP, VP, ADV, A, N, V) Lause (G, grammar) koosneb erinevatest fraasidest Harris tõestas, et lause ei ole suurim grammatiline ühend Noam Chomsky (1928) Tuntuim ameerika keeleteadlane, väljapaistvaim. Oli Harrise õpilane, ütles et õpetaja mõjutas ka tema poliitilisi vaateid. Chomsky oli kommunistlik anarhist. Vihkasid riiki, riik on koletis, kes surub inimestele peale ebavajalikke asju. Oli äge lääne-, euroopa ja usa ühiskonna kriitik. Mandariinid hiina ametnikud Skandaalne, sest toetab terroriste ja kritiseerib võitlust terrorismiga. Tema
seotud. Inimkeele struktuur: - Foneem: väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend. Iseseisev tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone. - Morfeem: kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. - Sõnad – koosnevad morfeemidest. - Fraas – sõnade organiseeritud grupeering. - Lause – koosneb fraasidest. Keele omadused: konstruktiivne ja loov, struktureeritud, mõtestatud, osutav, inimestevaheline suhtlemine. Mõisted on objektide, sündmuste või inimeste paigutamine katergooriatesse vastavalt nende omadustele (maailma kategooriatesse paigutamine). Jagunevad kunstlikeks (omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne
Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Aristotelese "kategoorilised väited": Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. STOIKUD : LAUSEARVUTUS Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui..
ekspressiivne oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad koosnevad morfeemidest - Fraas kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt
Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest - Fraas – kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause – mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline – mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste – mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad – mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine – uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia – oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt
shanties (chanteys)-meremeeste laulud hollers-helletused sounding calls-lootside hüüded street cries-tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek
v=fjv0MYIFYsg · sounding calls- lootside hüüded · street cries- tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas 5 muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek
Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Näiteid süllogismidest: 1. Eeldus: iga koer on imetaja. 2. Eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada. 1. Eeldus: Iga x on y. 2. Eeldus: Mõni z on x. Järeldus: Mõni z on y. Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse.
kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem tekst - tekstilingvistika) väiksem üksus osalause (clause), mis koosneb tavaliselr ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. lausemoodustajateks. fraasi mõiste ei ole kindel suurus; fraaside keerukuse aste on erinev. üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. mees läks metsa seenele Kuidas kindalks teha, et on fraas, moodustaja? - harutamatus - asesõnaga asendamine Moodustaja - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud
VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN näiteks: http://wals.info/feature/87 AN Süntaksi põhiüksused LAUSE Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Lause on kõige suurem üksus, millega süntaks tekib. Lause väikseim üksus on osaluse ehk klaus, mis koosneb verbist ja selle juurde kuuluvast fraasist. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Süntaktilised seosed Ühildumine:
annaabi.ee 
