Põhja - Ameerika osa kokkuvõte (1)

Muusika kontrolltöö kordamine
Indiaanlaste muusika
Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 – 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal . Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr . Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid.
Inuittide e. eskimote muusika
Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid , kes elavad Põhja – Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug – Idas ja Lääne – Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks :
1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised – mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi , / harva tantsivad ka mehed / )
2. rituaalsed samaanilaulud ( suheldakse jumalatega, palutakse neilt abi )
3. Tseremoniaalsed laulud ( esitati kindlate tähtpäevade ja sündmuse puhul / surm, sünd, jaht , uue paadi vette laskmine / )
4. Nalja – ja lastelaulud .
5. Mängulaulud.
Euroopa muusika mõjutus jõudis inuittideni vaalapüüdjate ja kaupmeeste kaudu, kes tõid maale suupilli, lõõtspilli, viiuli ja parmupilli. Induitid ei laulnud armastus – ega töölaule, kuid meremeeste kaudu ulatusid ka need inuittideni.
Euroameerika muusika
Euroopa maadest on Ameerika muusikat mõjutanud kõige rohkem briti kultuur. Angloameerika muusikatraditsiooni kuuluvad briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Jutustavad laulud e. ballaadid räägivad enamasti armastuse otsingutest ning selle kaotusest, surmast, elust. Alguses esitati neid ühehäälselt ning ilma saateta. Alates üheksateistkümnendast sajandist levis mitmehäälne laul ja pillisaadet hakkasid mängima viiul, kitarr, akordion ,hiljem ka suupill ja bandzo. Meremeestel oli laulmisega kaks eesmärki : lauldes läks töö hoogsamalt ja see oli ka ajaviitsmiseks ning meelelahutuseks pikal merereisil. Levinud oli koori ja eeslaulja vaheldumine . Üheksateistkümnenda sajandi lõpul said kuulsaks ka kauboilaulud, mis on suguluses briti ballaadidega. Kauboid olid suure karja karjused. Laulud olid neil enamasti lüürilise või jutustava sisuga, saateks olid kitarr, suupill, bandzo. Hillbilly muusikastiili laulud räägivad nende ( soti ja iiri ) kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest ja pettumustest, tragöödiatest. Kõige populaarsemaks pilliks oli neil viiuli eelkäija fiidel , mida mängiti ka tantsu saateks. Prantsuse kultuuri mõju üks nähtusi on cajun – muusika. See on arenenud prantsuse ballaadist, mida esialgu lauldi soolona ja esitati pulmades , matustel.
Afroameerika muusika
Afroameerika muusika juured pärinevad Aafrika mustanahaliste ja valgete muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ).
Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad , kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka )
Spirituaal : See on vaimulik koorilaul , kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace )
Gospel : Gospel muusika on kõige uuem , alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off – beat – rütmi nihe ettepoole . ( nt oh, happy day )
Bluus ( blues ) : Bluusi muusikastiilis laule esitatakse soololauludena, need väljendavad ühe inimese tundeid. Laulud on kaeblikud ja kurvad. Tekkis 19. Sajandil, peale orjuse kaotamist. Lauludes on kindel muusikaline vormiskeem. Iseloomulikud on 2. ja 7. aste. Pillid : kitarr, suupill, klaver . On mõjutanud ka jazz – ja rockmuusikat. ( nt walking blues )