Jazz muusika ajalugu (1)

JAZZ MUUSIKA AJALUGU
Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov.
Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877 . Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit.
Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues , töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid.
Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima hakkavad puhkpilliorkestrid, mille kavas olid hoogsad mängud ja tantsud.
TÖÖLAULUD
16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid , laulud ja tantsud. Vaatamata valgete keelule lauldi ja tantsiti millal soovi oli. Töötegemise ajal muutusid lohutavaks töölaulud, mis koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest. Aja jooksul jagunevad paljudeks alaliikideks. Istanduste laulud, ahelaid töötavate orjade laulud, tänavakaubitsejate hõisked, kodumajapidamine, meremeeste laulud.
SPIRITUAAL
Töölauludest enam populaarseteks said mustade vaimulikud laulud e spirituaalid.
Orjapidajad püüdsid mustade paganate ristimisega teha neist vagad kristlased . Protsess osutus aga erakordselt raskeks või keerukaks. Orjad sobitasid uue jumaluse olemusse võimalikult palju harjumuspärast oma endisest maailmast, kuhu ei saa kunagi tagasi. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia-eeslaulja ja koori vahetumise printsiip.
Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalisusega- melismaatika . Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson. Spirituaalide üheks tänapäeva populaarseks alaliigiks on religioosne vaimustu, väljendab gospel.
BLUES
Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on erandlikult soololaul ja väljendas kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Ei ole küsimus, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. See on esitajakeskne kunst.
Olulisel kohal on kõlavärvid. Bluesi vorm on tavaliselt 12 taktiline , aga harva 8 korduva harmooniaga, see ei muutu ja kus kolmas ja seitsmes aste on madal.
Blues on tänuväärne stiil, et arendada rütmi tunnet . Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid)
Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes.
MINSTRELID
See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk.
RAGTIME
Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss . Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon . See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on lühike, vaid 20 aastat. Lõpeb S. Joplini surmaga. Vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib bass-akord-bass-akord. Parem käsi mängib sünkopeeritud meloodiat. Pianistlikkus mõttes meenutab ragtime 19. saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud. Eriti popularne oli see muusika tööliste hulgas, kes ehitasid uut raudteed   läbi Ameerika. Selleks ka ragtimei lai levik. Kui ükskord saabub aeg kui pianiste ei jätku, pöördutakse tehnikute juurde. Ragtimei loojad hakkavad tootma player pianosid. Muusikud toksivad oma  loomingu kaardile, mis sisestatakse mehaanilisse klaverisse. See toimus enne kui leiutati fofograaf.
1890 avab muusikatöökoja keegi Mr X, kes hakkas raha eest kirjutama muusikat. 1900 hakkas NYs tööle kuulus tänav Tin Pan Alley , mis tegutseb tänapäevani. Ragtimei comeback toimus 60ndatel .
NEW ORLEANS
Sajandi vahetusel oli NO rahvaste ja rasside suur segapuder. Linnas valitsesid hispaanlased, prantslased, lisandusid inglased, itaallased , lõpuks ka hiinlased ja hindud, sakslased ka. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid oma muusikat. NO oli väga musikaalne linn. Sajandi alguses tegutses seal 30 tipptasemel orkestrit.
NO muutus igast maailmanurgast pärit kummalise ja eksootilise romantika kehastus. Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas.  4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud.
No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid. Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased. Ameerika mustadest kujuneb aga välja proletariaat . Kreoonid imetlesid neid. Kreoonidest muusikud olid haritud, oskasid noote lugeda. Am. Musatad olid vitaalsemad. Kreoonide põhiinstrumendiks oli klarnet . Etniliste ja muusikaliste joonte segunemisel sünnibki NO stiil. Seda iseloomsutab vaba kontra punkt, mida mägivad trompet , klarnet, tromboon . Neid saadab rütmi grupp. Üks salakavalamaid muusikuid on joe king oliver. Dixielandi rütm on lähedane Eu. Värsi rütmile, kus rõhk on 1. ja 3. rütmil.