Oromo keel (0)

Oromo keel
Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja- Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma , Arsi, Bale , Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad .
Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1).
Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle tuhande Oromo intellektuaali tulid kokku, et otsustada, millist tähestiku kasutada Oromo keele üleskirjutamiseks (2). Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles kirjutatud rohkem tekste , kui sellele eelnenud sajandil kokku (1).
Oromo keeles on 27 kaashääliku foneemi, mille hulka kuuluvad ka p, v ja z, mida kasutatakse ainult laensõnades. Foneemide [š], [č], [p‟], [ɗ ] ja [ň] kirjutamisel kasutatakse diagraafe sh, ch, ph, dh ja ny. Nagu ka paljudes teistes Etioopia keeltes on ka Oromo keeles kasutusel helitud kaashäälikud, milleks on [ p’ ],[t’ ],[č’ ] ja [k’ ] (3). Samuti viis pikka ja viis lühikest vokaali. Vokaalide pikkuste erinevused on kontrastiivsed, näiteks hara (järv), haaraa (uus). Ka kaashäälikute pikkus eristab sõnu üksteisest, näiteks badaa (halb), baddaa (mägismaa) (1). Sõnade helikõrgus sõltub paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud.
Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse : nimetav, omastav , osastav, sihitav , instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4).
Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad , umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5).
Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi , kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik ) ja lõpetamata ( olevik / tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv , käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne.
Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse-sahara keeltest (4).
Mõned näites Oromo sõnadest ja fraasidest (4):
Kuidas sul läheb? - Akkam Jirtuu?
Aitäh – Galatoomi
Jah - Ee, eeyyee
Ei - Lakki
Arvsõnad ühest kümneni (5):
üks – tokko
kaks- lama
kolm – sadii
neli – afur
viis – shan
kuus – jaa’a
seitse – torba
kaheksa – saddeet
üheksa – sagal
kümme - kudhan
Viited:

https://en.wikipedia.org/wiki/Oromo_language - 16.10.15. 23.10.15

http://www.omniglot.com/writing/oromo.ht m - 16.10.15

http://www.academia.edu/9644628/Inflectional_Morphology_in_Oromo - 16.10.15

http://aboutworldlanguages.com/oromo - 16.10.15 - 16.10.15, 23.10.15

http://mylanguages.org/oromo_pronouns.php - 23.10.15