Muusikaõpetus: Põhja-Ameerika, Euroameerika, Afroameerika (0)

5 VÄGA HEA

Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur
● Euroopa rahvaste muusikapärand
● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased
Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti
ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu.
Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill.
Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike
jõududega. Suur tähtsus on rõivastel.

3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused
traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal.

4. Eskimod, inuittid, jupikid
Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja
kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm.
Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud
● Rituaalsed šamaanilaulud
● Tseremoniaalsed laulud
● Nalja- ja lastelaulud
● Mängulaulud
5. Euroameerika
Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur.
Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud.
Pillid - viiul, kitarr, akordion, suupill, banžo.

6. Kauboilaulud, hillibilly, cajun-muusika
Kauboilaulud - 19. saj. lõpp, suguluses Briti ballaadiga, jutustava või lüürilise sisuga, saateks
kitarr, banžo, suupill.
Hillybilly - jutustavad kodumaa ajaloost, eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest, sageli
vaimuliku sisuga, algupäraselt saatepilliks fiidel.
Cajun-muusika - levis Kanadas ja USA’s, algselt jutustavad soololaulud, mida esitati
pulmades ja matustel, hiljem muutus tüüpilisemaks pillikoosseisuks.

7. Afroameerika - kujunes välja Ameerikas veetud mustanahaliste orjade ja valgete
muusikakultuuri sünteesina.

8. Spirituaal - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku
muusika segunemisel.
Gospel - spirituaali alaliik. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest
ja usust Loojasse.
Bluus - soololaul ja väljendab üksikisiku tundeid, sageli kohapeal improviseeritud.

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 14 allalaadimist

Muusikaõpetus-Põhja-Ameerika-Euroameerika-Afroameerika #1

Muusikaõpetus-Põhja-Ameerika-Euroameerika-Afroameerika #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EleriinTorjus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Indiaani, Eskimo, Afroameerika ja Euroameerika muusika

1. Miks räägitakse Põhja-Ameerikast kui multikultuursest piirkonnast? Põhja- Ameerika muusikakultuur kujutab endast paljude eri rahvaste traditsioonide kogumit. Erinevad sisserännanud rahvad tõid kaasa oma keele ja kombestiku ning need erinevad traditsioonid on sajandite jooksul üksteist mõjutanud. 1. Nimeta Põhja-Ameerika peamised muusikakultuuri peamised alarühmad ( 3 ) 1.Põhja- Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur; 2. Euroopa rahvaste muusikapärand; 3. Aafrika rahvaste muusikapärand; Indiaani muusika 2. Kus / mille puhul kasutavad indiaanlased muusikat ( laule )? Laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Laulud, kus

Muusika

rtf

Põhja - Ameerika osa kokkuvõte

Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena

Muusika

docx

Muusika - IndiaanlasedEskimod, Euroameerika muusika, Afroameerika muusika

Indiaanlased Jaguneb kolmeks Põhja Ameerika põlisrahvaste kultuur , eskimote ja indiaanlaste kultuur.Euroopa rahvaste muusika pärand ja Afrika rahvaste muusika pärand. Traditsioonilises muusikas on tähtsal kohal vokaal. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal

Muusikaajalugu

docx

Afroameerika muusika

füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu