Afroameerika muusika (1)

Afroameerika muusika
Afroameerika muusika kujunes alates 17. sajandist Aafrikast Ameerikasse veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. Sellest tekkisid mitmed uued muusikavormid, milles elasid edasi Musta Mandri rütmid, viisikäänud ja tämbrid.
Kõige ehedamalt on mustanahaliste traditsioonid säilinud töölauludes. Töölauluks peetakse rütmilist, a capella laulu, mida lauldakse füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega ) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine . Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega.
spirituaal on vaimulik koorilaul , mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga . Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide ( fraas ,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad. Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas. Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole ning neisse oli metafooridena peidetud ka lootus orjapõlvest vabanemiseka(põgenemiseks).
Spirituaali kuningannaks peetakse New Orlendsis sündinud Mahalia Jacksonit(1911-1972). Tal oli juba lapsepõlves erakordselt suur ja värvikas hääl ning 4-aastaselt hakkas ta kirikus laulma. Mahalia Jacksoni kontraalti on nimetatud sajandi hääleks ning tema hilisem kes tuttav, mustanahaliste õiguste eest võitleja dr Marthin Luther King on öelnud koguni, et selline hääl sünnib kord millenniumis. 1950.aastal oli Mahalia Jackson üks populaarsemaid hääli nii raadiosaadetes kui ka teleprogrammides, rääkimata arvukatest plaadistustest ning kontsertreisidest üle kogu maailma. Vahetult enne surma omistati lauljatarile Grammy elutööpreemia.
Gospel on üks spirituaali alaliik , mis on sündinud 20.sajandi esimesel veerandil. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest ja usust Loojasse. Kogudus vastab koorile, hõigates „Halleluuja!“ ja „ Aamen !“. Gospel on hoogne, rütmi rõhutatakse käteplaksutuste ja tantsuliigutustega. Off-deat-rütminihe ettepoole - viitab ühelt poolt Aafrika tagapõhjale ning etteulatuvalt loob seoseid jazz -iga.
Erinevalt töölauludest ja psirituaalidest on bluus (ingl k blue – rusutud, rõhutud) eranditult soololaul ja väljendab ( sageli kohapeal improviseerituna) üksikisiku tundeid. Bluus tekkis Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides 19.sajandi teisel poolel pärast orjuse kaotamist. Tegelikult jäi aga kehtima enamik alandavaid kitsendusi ning suurimaks probleemiks kujunes isikliku omandi nappus või puudumine. Sealt la laulude temaatika ning enamjaolt kurb ja kaeblik meeleolu. Erinevalt ülaltoodud afroameerika muusika liikidest kujunes bluusis välja selgepiiriline muusikaline vormikeem, mis määras ära 1.,4. ja 5. aste. Pillisaadet mängivad kitarr ja suupill , hiljem ka klaver , bass, trummid ja saksofon. Bluus on mõjunud nii jazz-i, kui ka rock-muusika arengut.