Põhja-Ameerika muusika (0)

Sissejuhatus

Muusika mõjutab igat inimest. Oma lemmiklaulu kuulamine
parandab meeleolu ja hällilauluga “mõjutatakse” lapsuke magama.
Ürgajal usuti , et muusika abil saab juhtida loodusjõude ning mõjutada
jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber
tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne.
Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest
löökpilli võid kohata loomaaias , kui näed šimpansit kaht peopesa kokku
löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes
puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust
plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil
maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul
sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli
seotud vibu leiutamisega.
Indiaanlased
   Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal . Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus.
   Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid,
harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli.
    Indiaanlaste laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse iseloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks, jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks jm. teist tüüpi laulud on need, kus jutustatakse järgnevatele põlvedele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada.
 Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde.
 Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul , kitarr -, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel.
Euroopa muusika
Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine , mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri .
Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika.
Alates 19. sajandist kujunesid välja muusika zanrid , kus esiplaanile tõusis autori/ helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid .
Aafrika muusika
Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline . Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad - Põhjas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh kõige laiemalt trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid.
Aafrika tantsud on tähtsad kommunikatsioonivahendid, tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi : ainult ülakeha, torsot või jalgu . Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine. Linnastumise ja moderinseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudelt erinevatelt kultuuridelt.
Kasutatud allikad:
www.google.ee
www.wikipedia.org
www.annaabi.com
www.ask.com
www.bling.com
5