Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 (0)

Tartu Ülikool - Keeled - Eesti keele sõnamoodustus

5 VÄGA HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Sõnamoodustus , EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad.

Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine
Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik , korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn ). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi.
Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna ( hambaarst , kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna

Tuletusalus. Liide . Tuletis. Tuletuspesa.
Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub .
Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja.
Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide.
Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised

Liidete produktiivsus ja aktiivsus.
Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne , vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja.
Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav.
Liite aktiivsus näitab, kui tihti kasutatakse seda liidet. Erinevatel ajaperioodidel võib see olla erinev.

Konversioon .
Konversioon – sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge> julgema , hari, harja>harjama

Tegusõnatuletus.
Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi .
Esimesed tuletavad:

subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit ; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu /ta/b;
subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive, nt Jüri riie /t/u/b. Uks sulg /u/b.

Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt noore/ne/ma ‘nooremaks muutuma ’, kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive, nt näpi/tse/ma, ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentaane, nt nors/ata/ma, ja korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive, nt vehk/le/ma.

kausatiivi- ja faktitiiviliited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -rda-, -t-
refleksiiviliited -u-, -bu-, -bi-
translatiiviliited -ne-
kontinuatiiviliited -tse-, -ise-
momentaaniliited -ata- (- ahta -), -a-
frekventatiiviliited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-), -i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u-

Nimisõnatuletus: Isikunimetused . Kogu- ja kohanimed . Tegevuse, tegevuse üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused.
Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad:

tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, -(a)m, -is
isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, -(V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i
kogu või ala - kond , - stik , -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik

Omadussõnatuletus.
Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks:

üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik
omaduse puudumist väljendav liide-tu
omaduse rohkust väljendav liide -kas
sarnasust väljendav liide -jas

Määrsõnatuletus
Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~ -gile, -vel ~ -vil, -vele ~ - vile , -ldasa, -si, -kuti, -stikku

Liitsõna foneetiline, morfoloogiline ja semantiline iseloomustus.
Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk , nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel. Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki.

Liitsõna struktuur.
Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks:

põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna), nt liitsõnas naisterätsep laiendab sõna naiste sõna rätsep;
rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud, nt ööpäev, pudi - padi , ajaloolis -poliitiline, sinimustvalge .

Enamik liitsõnu on põimliitsõnad.

Täiendsõna liitumise viisid.
Tüve ja järelosa (liite, liitsõna järelosa) piiril toimuvatest muutustest on sagedasemad järgmised:

alustüve lühenemine. Tuletuses välditakse sellega kahe eri silpidesse kuuluva täis- või kaashääliku kõrvusattumist, nt kala + ur > kal/ur, kirjuta + is > kirjut/is, korratu + us > korratus, hammas + stik > hamma/stik. Liitsõnamoodustuses võib eesosa lüheneda muudel põhjustel, nt kauge + side > kaug/side, lühike + ühendus > lühiühendus;
konsonandi lisandumine. Tuletuses on see teine viis vältimaks kahe eri silpidesse kuuluva täishääliku kõrvusattumist. Mõnikord peetakse lisanduvat kaashäälikut morfeemi koosseisu mittekuuluvaks vahekonsonandiks, käesolevas raamatus aga liite osaks, nt vaba > vaba/dus (vrd pikk > pikk/us), söö/ma > söö/bi/ma. Liitsõnades ja kond-liite puhul esineb s-i lisandumist (ees)tüvele, nt kulla + sepp > kullas/sepp, lugeja > lugejas /kond;
tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts;
alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10.

Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine.
Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest.

Nimetavas käändes on:

sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill , linttraktor, okaspuu , sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili , pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts;

sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik;
Märkus . Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus , lõpueksam, lõpupidu .

sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi , teivashüpe, õhkpidur , riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside , oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside ;

us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi , nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium , kirjutuslaud.
s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e) väljak , tärklis(e)tööstus, rõskus(e)laik, õigus(e) rikkumine ;

osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister , kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid.

Omastavas käändes on:

kuuluvusseosele osutavad sõnad, ntvankriratas, aknaklaas , vennanaine, piibusuits;

otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud , veoauto, lokirullid;

mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu , tõlkelaen, seemnevili.

Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav . Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha , palkmaja, pitspluus, plekk -karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu , metsamüür, lumevaip , rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus , rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat.
Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed , lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu .Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos.

Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel:

ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s-tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus , naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt, inimesetapja, ent siiskiinimjaht, inimsööja, inimvihkaja.
Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitatav kasutada veelgi lühemaid us-, e-, u-liitelisi tegevussõnu, ntaustusavaldus, kinkeleping, jooksuaeg .

kolmesilbilised gas- ~ kas-lõpulised sõnad, nt kasukvest, maasikmari, sipelghape , kuningriik.

Liitomadussõnad .
Nimisõnalise täiendosaga liitomadussõnad on võrdlus- või suhteadjektiivid.
1. Sisult võrdluslikud liitsõnad väljendavad harilikult omaduse suurt määra, täiendosa tähistab võrdlusalust, millel eeldatakse olevat vastavat omadust väga palju. Määra väljendavate liitsõnade täiendosa on alatinimetavas käändes. Nt raudkõva ‘kõva nagu raud’,siidpehme, tinaraske, juuspeen, nõelterav, küünalsirge, peegelsile , mesimagus, surmvaikne, välkkiire, lindprii , piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum, tulivihane; veri -: veripunane, verivaene.
Võrdlusalust märkiv täiendosa võib ka täpsustada värvitooni. Sellisel juhul on vahel võimalik nii nimetav kui ka omastav kääne, nt kirsspunane = kirsipunane, sidrunkollane = sidrunikollane, lehtroheline = leheroheline, sammalroheline = samblaroheline; vahel ainult nimetav, nt kastanpruun, vaskpunane, õlgkollane, oliivroheline, mesikollane.
2.Suhteliitsõnade täiendosa nimetab, mille suhtes omadus avaldub, ning vastab järgmistele kaassõnafraasidele ja käändevormidele: N om poolest:saagirikas = saagi poolest rikas; N om suhtes: valutundlik = valu suhtes tundlik; N om vastu:inimvaenulik = inimeste vastu vaenulik ; N om peale: rahamaias = raha peale maias; N seestütl: tolmuvaba = tolmust vaba; N alaleütl: keskkonnaohtlik = keskkonnale ohtlik; N saav: elamiskõlblik = elamiseks kõlblik jt. Täiendosa on üldiselt omastavas käändes, v.a s-liitumisega nakkusohtlik, haigusvaba,külalislahke, elamiskõlblik ja inim-: inimvaenulik, inimpelglik.
Seda tüüpi liitsõnade sisuliseks keskmeks on enamasti täiendsõna, kuna põhisõnaks on harilikult oma põhitähendusega võrreldes üldisema tähenduse ja laiema seostumisvõime saanud omadussõna , mis toimib liite taoliselt ja ongi mõnikord asendatav liitega , nt anderikas = andekas, lumevaba = lumetu.Liitetaolisteks sõnadeks (sufiksoidideks) on kujunenud:-vaene: andevaene, hapnikuvaene, kultuurivaene, õunavaene; -rikas: anderikas, hapnikurikas, kultuuririkas, õunarikas; -rohke: lasterohke, kaubarohke, lillerohke; -kindel: ilmastikukindel, iseloomukindel; -sõbralik: inimsõbralik, lastesõbralik;-vaenulik: inimvaenulik, lastevaenulik; -vaba: alkoholivaba, maksuvaba jne.
NB! sõbralik-liitsõnadega kiputakse liialdama, unustades et sõnas -sõbralik säilib midagi tema lähtetähendusest ka siis, kui ta esineb liitsõna osana . Sobimatud on sellised väljendid, nagu käesõbralik kellarihm, kandjasõbralik pesu, keskkonnasõbralik pesupulber , elusõbralik mööbel, inimsõbralik värv, kasutajasõbralik tööriist.

Liittegusõnad.
Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel.
Nt abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama, vastunäidustama, võidurõõmutsema.
Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku.
Nt alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud.
Allikad:
http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/index.html
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=337&p=0&p1=-1
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 59 allalaadimist

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #1

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #2

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #3

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #4

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #5

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015 #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katikiisu Õppematerjali autor

Sõnamoodustuse kursuse eksamiküsimused ja vastused 2015, kevadsemester.

sõnamoodustus tartuülikool küsimused vastused liitsõna omastav omastava täiendosa täiendsõna liitsõnad liide tuletis mall tegusõna

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamine sõnamoodustuse eksamiks

Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse

Eesti keel

pdf

Eesti keele sõnade moodustamine

raamatus on umbes 100 000 sõna. Kuid ka suur sõnaraamat ei vedeks; sellised on näiteks tüved lau ja türn sõnades laupäev ja esita kõiki sõnu, sest ühegi keele sõnavara ei ole täpselt piiritle- türnpuu. tav. Põhjus on selles, et sõnamoodustuse abil on olemasolevatest sõnadest alati võimalik uusi sõnu juurde luua. Selleks on kaks Tuletised nagu kalju-ne koosnevad sõna tüvest (antud juhul kal- moodust: tuletamine ja liitmine. ju) ja tuletusliitest (antud juhul -ne). Mingis mõttes meenutab

Eesti keel

docx

Uute sõnade saamise viisid

Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetaks

Eesti keel

doc

Eesti keele sõnamoodustus

Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. K

Eesti keel

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

SÕNAMOODUSTUS Sõnamoodustus liigi: 1. Liitmine. Kaks sõna (tüve) liidetud kokku. Näide: jalg + pall = jalgpall. 2. Tuletus. Tüvi + tuletusliide. Näide: töö töö + line, töö töö + ta/ma. 3. Konversioon ehk nulltuletus. Liide puudub, sõnaliik muutub. Näide: kamm kammi kammima 4. Segamoodustus. Liitmine ja tuletus koos. Näide: pika/d juukse/d pika +juukse +line. 5. Lühendamine. Näide: informatsioon info. Sõnamoodustus on olemas olevatest sõnadest uute sõnade saamine, kas liitmise või tuletamise teel. Lisaks sellele kasutab kaal ka erinevaid kombineerimise võimalusi. Sõnamoodustus aitab suurendada sõnavara ja seostada lähedase tähendusega sõnu. 14 Tuletamine ehk derivatsioon: Sõnatüvi + liide uus sõna ehk tuletus/derivaat -lik õnn + -lik õnnelik

Eesti keel

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes).

Akadeemilise kirjutamise alused

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid („vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,f

Kategoriseerimata