Mihkel Veske (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
 
Referaat
Mihkel Veske
Koostas: Egerd Enok
Klass: 10. C
Juhendaja : Ülle Salumäe
Tallinn 2017

Sisukord

Sisukord 2
1. Mihkel Veske 4
1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane 4
Kokkuvõte 5
Kasutatud allikad 6
Sissejuhatus
Mihkel Veske tegevus jääb eesti ajaloos ärkamisaja perioodile. Veske sündis 1843 aastal Villimeeste külas Holste vallas ning suri traagiliselt 1890 aastal Kaasanis.
Antud teema valik oli minu jaoks juhuslik. Varasemalt ei olnud ma teadlik, kes on Mihkel Veske. Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku, kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi . 
Referaati antul teemal ajendaski tegema uudisimu, et teada saada, kes siis oli see tark mees ja mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane.

1. Mihkel Veske

1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane

Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome- ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 1874–1885 oli ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor , 1885– 1886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse. Veskest oleks võinud saada esimene eesti keele professor Tartu ülikoolis, aga venestusajal sai talle ilmselt saatuslikuks tema liigne rahvuslikkus. Väikeste tagasilöökidega jätkas oma keeleteadust Kaasani ülikoolis, kuhu siirdus 1886. a sügisest. Kaasanisse aitas tal kohta leida Baudouin de Courtenay, maailmakuulsa Kaasani koolkonna rajajaid, kes ise töötas sel ajal Tartu ülikoolis. Kaasani ülikoolis töötas Veske soome-ugri keelte õppejõuna kuni oma ootamatu surmani 1890. aastal. Ametlikult nimetati Mihkel Veske Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks 8. veebruaril 1886. Veebruaris 1887 a reisis Veske Ungarist Peterburi. Mõni kuu hiljem sõitis sealt edasi Moskvasse, kus õppis selgeks lihtsa vaevaga vene keele. Läbi lööki tal sellega polnud kuna kuulajate hulk jäi üürikeseks. Suve lõpus poole sõitis Veske Moskvast tagasi Kaasanisse. 3. septembril 1887. a pidas ta Kaasani ülikoolis oma esimese loengu teemal „Finnoloogia tähtsus ja edusammud”. Mõnikord on arvatud, et Veske oli Kaasani ülikooli professor, kuid sellele väitele ei ole võimalik leida kirjalikku alust. Kuna ta ei vallanud piisavalt vene keelt, siis oli tal vaid üks üliõpilane – N. Titov . Siiski ei jäänud Veske Kaasani-aeg ka vene teadusloo jaoks tarbetuks: tal ilmus paar raamatut ja mitmeid artikleid. Samuti sooritas Veske kaks ekspeditsiooni soome-ugri rahvaste juurde ja korjas ligi 200 tšeremissi ja mordva laulu. Veske tööd, mis, etterutatult öeldes, jäid pooleli , leidsid tunnustust 16. juunil 1889. a, mil ta sai riiginõuniku auastme. (Prozes, 2013)
Veske luulekogud jutustasid regivärsi eeskujul rahvalikkust lihtsusest, konkreetsusest ja kõlarikkusest; luuletuste põhilaad on ülev ja optimistlik. Avaldas luulekogu „Laulud Wiisidega” ja koorilauluväljaande „Laulukogu...” Surmajärgselt ilmusid 1899 aastal „Dr. Veske laulud”. Kuulsaimad isamaalised luuletused „Kas tunned maad, mis Peipsi rannast” ja „Minge üles mägedelle” on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske antoloogias „Eesti rahwalaulud”; kirjutas rahvaluule kohta ka mitu püsiväärtusega uurimust . Eestindanud saksa, vene, soome, ungari jmt rahva luulet. (Veske, Mihkel, 2000)
Võimeka keelteoskajana tõlkis Veske mõned laulud rootsi ja taani keelest, isegi üks iiri naljatlev rahvalaul on vabalt tõlgitud. Mihkel Veske on eesti rahvusliku liikumise ajajärgul tüüpiline haritlane , ühiskonnategelane ja kirjamees . Suuri raskusi ületades suutis ta omandada filoloogilise erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete uurija, kes oma töös rakendas võrdlev-ajaloolist meetodit (Mälk, 1963, lk 176-178)
Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt Veske tervise ja ta suri südamerabandusse 16. mail 1890 Kaasanis. Tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tartu ülikooli kalmistule. 1899. aastal püstitati Veske hauale mälestusmärk, mis valmis korjandustest saadud summade abil. (Sõgel, 1966, lk 308-316)
Joonis 1. (M. Veske üliõpilasena Leipzigis, s.a)

Kokkuvõte

Käesolev referaat on koostatud Eesti kirjamehest, Mihkel Veskest. Teemakäsitlus hõlmab kirjamehe töid ja saavutusi lühikese elu jooksul. Palju tema tegemisi jäi teatud põhjustel Eesti piiridest väljapoole, kuid oluline roll on Mihkel Veskel Eesti kultuuris siiski. Pärast C. R. Jakobsoni surma tõusis ta rahvusliku liikumise juhtivaks tegelaseks.
Minu arvates on kõik rahvusliku ärkamisajal tegutsenud kirjamehed väga olulise tähtsusega eesti ajaloos, mehed suure algustähega. Kõik nad on suureti kaasa aidanud eesti keel ja kultuuri edendamisele ja säilimisele. Neid tuleb au sees hoida ja nende pärandit põlvest-põlve edasi anda.

Kasutatud allikad

M. Veske üliõpilasena Leipzigis. (s.a). [Foto].
http://krzwlive.kirmus.ee/scans/A-37-61.jpg (25.11.2017)
Mälk, V. (1963). Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Prozes, J. (31.01.2013) Mihkel Veske 170. Kaasan ja soome-ugri rahvad
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mihkel-veske-170-kaasan-ja-soome-ugri-rahvad/ (25.11.2017)
Sõgel, E. (1966). Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat.
Veske, Mihkel. (2000) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/veske_mihkel (25.11.2017)