Eksamiküsimused (0)

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2018)  1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta.  vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt
Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku);  rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana 
ajaloost)  folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; 
Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;  rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman
1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3  folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates 
M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel;  pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub 
traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga 
ka pärimusmuusika, pärimustants;  vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil 
kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud 
tunnuste valikut.  - Rahvaluule kommunikatiivsus  - Rahvaluule muutumine/varieerumine  - Rahva asemel sotsiaalne rühm  - Rahvaluule levib nii suuliselt, kirjalikult kui internetis  - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe 
tundemärk ka tänapäeval - Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus 3. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud 
kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju?  Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe 
tundemärk ka tänapäeval. Pulmas-teatud mängud või kombed, folkloor- tegevus ja protsess, 
mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga 
esitus ja situatsioon on ainukordne. 4. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus 
varasematest rahva määratlustest? 


*Kes on rahvas? – Rühm, kus on vähemalt kaks inimest ja neil on vähemalt üks ühine tunnus, 
ei tunne kõiki liikmeid, inimesed võivad kuuluda mitmesse rühma. Mistahes inimeste rühm, 
kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms). Vähemalt kaks inimest, 
kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad). 
Rühma liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab tundma rühma traditsiooni 
põhilist osa, mis aitavad tajuda oma identiteeti.  // Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: – mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, 
vms)  – vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, 
vaid ka muud rühmad)  – rühma liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab tundma rühma traditsiooni 
põhilist osa, mis aitavad tajuda oma identiteeti    “Kõigil rahvarühmadel on folkloor ning see annab sotsiaalselt heakskiidetud vormi  kriitiliste, rahulolematust tekitavate probleemide väljendmaiseks, samas ka hinnatud 
kunstilised väljendusvahendid eetika ja maailmavaate edastamiseks.” (Lk 20)    “[...] tehnoloogia ei sureta folkloori välja; pigem on ta saamas folkloori levitamise võimsaks vahendiks j 5. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi 
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.  4. “Õige” folkloori määratlemine – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine • Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 5. Folkloori enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas – Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada • Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, mille osaks oli ka folkloori jäädvustamine


7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel – Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused – Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest • Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss, spetsialist) 6. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi 
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.  15. Folkloori kultuuripolii.line kasutamine – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama • Nt seto koorid EesAt esindamas või saami lauljad Soomet 16. Folkloori kaubaks muutmine – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO) – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis • Nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa” 21. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine – Nii kogukondade kui uurijate võrgusAkud • Nt TÜ-s rahvusvaheliste tudengite koolitamine 7. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) 
folkloori kohta?  Varaseimad folkloori üleskirjutused Eestis • Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse Gesta Danorum- 
(12. saj.), Läti Henriku Liivimaa kroonika- (13. saj.), jt. • Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri Cosmographey- (1588); • Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta


8. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika 
kui teadusharu kujunemist? (4) käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest 
(Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James 
Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 9. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. 
Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased 
folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) (4) Pets: Finnische Mythologie (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristfrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust ja Mythologia Fennica (1789); Kreutz: • Saksakeelsed artiklid ajakirjas Das Inland (1836-1863); • Eestikeelsed kirjutised väljaandes Sipelgas (1843, 1861); • Koostöös A. H. Neusiga kogumik Mythische und magische Lieder der Ehsten (1854); • Eepos Kalevipoeg (1857-1861); •Eesti rahva ennemuistsed jutud (1866); 10. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema 
olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. (5) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda •Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; •“Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); •Eestirahva ajaraamat(Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); •Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (Olevik 1888, nr 8-10, 12); “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (1871) • Rahvaluule väärtustamine – huvi rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskuju);


– oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust); – esteetline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus); – kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost); – vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb); 11. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 12. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus?  1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; üks ERM-i asutajatest; 13. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas 
ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.  Põhimõtted:  – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; Esindajad: Kaarle Kron, (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi) 14. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega
kaasnesid?  • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 15. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori 
kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid?  • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside 
rahvaluulekogud


• Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”) • Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi • Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale • Folkloristlikud väljaandesarjad: “ERA toimetused”, “Vana Kannel”, “Rahvapärimuste 
selgitaja” 16. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja 
suletud perioodile omased tunnused. (6) • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoree(liste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjek(de ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine  17. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
(6) • Teema allub žanri spetsiifikale: – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; – sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; • Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: – žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; – žanrite vahel on tööjaotus; • Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: – žanritel on erinevad funktsioonid; – žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 18. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg? 


19. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest 
need määratlused erinevad.  – rahvalaulud, kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva 
käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist
(vastandub professionaalsele muusikale) 20. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja 
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on jagatud eesti 
folkloristikas nn vanemaid rahvalaule?  • Elavas kasutuses (“esimene elu”) – kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); NB! laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda • Väljaannetes ja arhiivis (“teine elu”) – teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) – teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised 
laulud) ..? 21. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem?  22. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks 
regilaulu-uurijat.  Kogumikud: • Monumenta Estoniae Antiquae: – Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999), e- publikatsioon: 
http://www.folklore.ee/laulud/erla/ • Eesti regilaulude andmebaas http://www.folklore.ee/regilaul


Uurijad: Ülo Valk, Mari Sarv 23. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu 
levikut mõjutasid?  Uuema rahvalulu vormitunnused: • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Levik: • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja 
ees;keelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, 
liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Uuem rahvalaul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming) 24. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp?  25. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?  Muinasjutu tüübikataloog 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. - Keskmisel inimesel on vähemalt 3-4 sellist juttu, mida on rääkinud rohkem kui korra
- Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse eristavad  rahvajuttu - Lood, mis on meile olulised


27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need 
folkloorižanrid erinevad?  Põhijaotus: • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on 
sarnane ja mis erineb? (10) Muinasjutus:  • üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim 
(kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; 
mere vana tont; merekurat). • kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas • konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, 
soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, 
valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, 
religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse 
väljaannet.  Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm Väljaanded:  • Mari-Ann Remmel „Mõisalegendid. Harjumaa“ (2008) • Valdo Valper „Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ (2010) • Mari-Ann Remmel „Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast“ (2011) 30. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloorižanre. Iseloomusta lähemalt 
ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. (11) Lühivormid kui kolm folkloorižanrit – vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused Vanasõnad: *terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud


*poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. *Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi. *Vanasõnade ühisosa: vanasõna on traditsiooniline, lühike, didaktilise tendentsi ja poeetilise 
vormiga (Krikmann 1997) Vanasõna allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid, põhinevad vanasõnade ümbertegemisel, mille peamine eesmärk 
pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Näiteks 1)asendatakse varem tuntud klassikalises vanasõnas mõni sõna (Häda ajab härja raevu. 
Rääkimine Silver, vaikimine kuld.), 2)muudetakse teist poolt (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) või 3)lisatakse lihtlauselisele vanasõnale kõrvallause, mis muudab senist tähendust (Tänasida 
toimetusi ära viska homse varna, sest ka ülehomme on päev). Mõisted: *vanasõnaparoodiad  *antivanasõnad  *uusvanasõnad (modern proverbs) *vellerism 31. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või 
kontekstis.  *Vellerismid meelelahutusmeedias visuaalsete meemidena * Vanasõnad meelelahutusmeedias visuaalsete meemidena * Vanasõnade kasutamine visuaalreklaamides * Vanasõnade kasutamine disainielemendina * Paröömiline grafiti (autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest 
mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega 
lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja.) * Eesti näide – vanasõnade kasutamine ajalehe horoskoopides * Vanasõnad muudes folklooriliikides, nt anekdootides


32. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi)
parömioloogilises grafitis eristada?  Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade 
(nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja 
fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne)  A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed 
implikatsioonid.  B. Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, 
mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused.  C. Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt 
lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui 
nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile.  D. Olulise koha hõivavad sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda
jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just 
selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks.  E. Sageli on esindatud klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid 
või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise 
sümmeetria: Kes …, see Kes vahib seda, on pede / Kes seda loeb, on pede (See omapärane 
väärtusotsustus on Tartus üks sagedasemaid seinakirjutusi.)  F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid 33. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga.  Memoraat  • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a.  • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise  • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt 
traditsiooniline  Muistendile omaseid tunnuseid  - pärimuslik jutt  - lühike (ühe- või mõne-episoodiline)  - keskkonnale kohandatud  - lokaliseeritud  - projitseeritud (lähi)minevikku 


- usutav või mitte  - esitus markeerimata  - väljendab teatud kogukonna väärtusi ja käitumisnorme (Valk 2015) 34. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.  Eesti rahvausundi uurijaid 20. sajandil (I):  Oskar Loorits (1900-1961)  • Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926)  • 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 
Rootsi  • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 
31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen 
Volksglaubens” I-III (1949-1960)  Uku Masing (1909-1985)  • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas 
mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis  • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse 
sündmusega seotud siirderiituse kohta.  Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909):  – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist;  – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus);  – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde 
kuuluvad ülesanded;  Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 36. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?  • “/---/ folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste 
järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: 
elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad 
muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada” (Seljamaa 2012: 77). 37. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 


• Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui 
tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule  • Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist 
(püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub)  • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi  • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 38. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjalipõhises folklooriuurimises. Tüüp  • Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste;  • Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel;  • Teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju;  • Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e 
variandid);  • Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; vanasõnatüüpe on EVs 15 140, variante 
81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide 
tüübiloendid);  Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) 39. Mis on virtuaalrühm?  Virtuaalrühm on võrgustik inimesi, kes pole kunagi silmast silma kohtunud, vaid kes jagavad 
oma teadmisi, uskumusi, huvisid, väärtusi ning maailmavaadet distantsilt 40. Mis on internetimeem? Nimeta internetimeemide tunnuseid ja allžanre. Meem (meme) – algselt termin, mis selgitab, kuidas kultuuriline info levib. Meemid on kultuuritekstid, mis liiguvad inimeselt inimesele kopeerimise või imitatsiooni 
käigus; etoloog, evolutsioonibioloog, Richard Dawkins (1976) Internetimeem – termini võttis esmakordselt kasutusele Mike Godwin (1993) Internetimeemid: *on digitaalselt manipuleeritud objektid/infokogumid(teksti- pildi või videomaterjal), mis 
levib kopeerimise, imiteerimise, muutmise või lihtsalt jagamise teel *levitatakse paljude internetikasutajate poolt *loomisel on oldud teadlik nende varasemast kasutuskontekstist


*moodustavad gruppe objektidest, mis jagavad ühist sisu, vormi või hoiakut *levivad peamiselt sotsiaalvõrgustikes nagu näiteks Facebook Youtube, Instagram Mitmeid erinevaid allžanre: nt image macros (pisipildid), pilditöötlused (photoshops), 
fototrendid või -hullused (photography trends, fads), video trendid (video trends), väljakutsed 
(challenges), filmi- ja videoparoodiad (parodies), Flash mob ( EKI – äkketteaste), gifid (gif-s) 
jm.