Kultuuri- ja kirjandussuhted August Annist (0)

August Annist
August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis , kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis.
Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog , kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta kommenteerimata ühiskondlikke sündmusi, nii nagu ta ei jätnud ka hindamata Soome-Eesti omavahelisi suhteid. Ta ei pühendanud kunagi sellele ka liiga palju tähelepanu, sest tema esmahuviks olid ikkagi raamatud.
Eestis kirjutas Annist valdvalt kirjandusest, aga Soome väljaannetes, eriti ajakirjas Suomalainen Suomi toimist ta vastupidi - rohkem kui kirjandust tutvustas ta seal Eesti olusid. Suomalainen Suomi oli 1934.aastal uus ajakiri, mille fookuses oli soomluse- ja hõimuküsimused. Annisti asjakohastest artiklitest on tähtsamad Mihin Viro on menossa, Mitä on Virossa tapahtunut, Arvoituksellinen Viro, Muutamien heimosiltojen romahdus.
Annisti stiil, temperament ja selge hoiak poliitiliste küsimuste hindamisel ja analüüsimisel tegid Soomes ta nime tuntuks. Annisti Soome-kontaktid olid arenenud sõjaeelsete aastate jooksul nii tihedaks ja usalduslikuks, et ta sai pärast Eesti okupeerimist avaldada Soomes kokku kolm raamatut: enne Elsa tõlgitud uurimust „ Kalevala “ kui kkunstiteos“ oli 1942.aastal ilmunud Jaan Siirase varjunime alla ja E. A. Saarimaa tõlkes Viro Neuvostokurimuksessa ja 1944. aastal koos Linda Annisti ja Harri Mooraga kirjutatud pseudonüümne „Eesti ajalugu“ Eino Parikka tõlkes.
August Annist arreteeriti 16.mail 1945.aastal ja mõisteti nõukogudevastase propaganda eest kuueks aastaks vangi. Ligi aasta oli eeluurimisel ka tema abikaasa, ajalooõpetaja Linda Annist. Mõlemal oli taas vabanedes raske leida erialast tööd, lisaks oli laostatud kodune raamatukogu ja arhiiv. Annisti taastulek avalikkusesse pärast vabanemist 1951.aastal oli smauti vaevaline. Uuesti trükki pääses ta alles 1955.aastal, kui ilmusid vene bõliinade tõlked, millele järgnesid mahukad antiikeeposte vahendused. Annisti edasine teaduslik tegevus seondub folkloristika ja „Kalevipojaga“. Alles 1969.aastal sai eesti keeles ilmuda tema sõjaaegne uurimus „Kalevala“ kui kunstitos“. Elu lõpus sai Annist hakkama veel millegi suurejoonelisega: kirjutas kolm rahvaluule vormis kunsteepost, millest tema eluajal jõudsid ilmuda „Lauluema Mari“(1966) ja „Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood“(1970). Viimane, „Udres-Kudres, päeva poeg“ ilmus postuumselt 1990.