Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fiskaal- ja rahapoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fiskaal, fiskaalpoliitika, pank, eelarvestamise, rahapoliitika, arvestamine, eelarvestamine, maksutulu, efektid, tasandite, kitsendav, reservi, kommertspankade, keskpank, kogunõudlus, situatsioonikohane, automaatne, rahapakkumine, planeerimine, alternatiivid, eelarvete, aruandlus, ekspansiivne, maksutulud, töötus, stabilisaator, saavutataksetäishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid: Multiplikaatori efekt-1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu. Väljatõrjumise efekt-valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- soovitakse majandust laiendada,suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Viib kogunõudluse suurenemiseni, tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb. Kitsendav fiskaalpoliitika- vastupidise eesmärgiga (maksude suurendamine). Viib kogunõudluse vähenemiseni,
Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaksumäär 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab
- Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Tööandja maksud töötasult: Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustusmakse 0,8% Töötasult kinnipeetavad maksud: Töötuskindlustusmakse 1,6% Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku
tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad
Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub. Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Nõudlusinflatsioon - põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse ning rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid. Phillipsi kõver - on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %-line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb, st töötust saab
Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluskõvera tuletamiseks saab kasutada kogukulutuste-kogutulu mudelit. Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki nõudluskõverat, Kogunõudlus suureneb või vähenebkui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avaliku sektori kulutustes või netosekspordis. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku usektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. AUTOMAATNE FISKAALPOLIITIKA Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööstus muutub. Üheks selliseks stailisaatoriks on tulumaks. SITUATSIOONIKOHANE FISKAALPOLIITIKA
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2
defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise
Tagab täpsema info protsesside väljatöötamiseks ja ümberkorraldamiseks. Puudused: Keerukas Vajadus täiendava info ja mõõtmissüsteemide järele Arvestussüsteemi juurutamine on kulukas ja väga aeganõudev Tulemused ei pruugi alati oluliselt erineda traditsioonilisel meetodil arvestatutest Olulisemad sammud tegevuspõhise arvestuse juurutamisel on: Tegevuste määratlemine ja kulukogumite moodustamine. Ressursside kulude arvestamine. Ressursi kulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse. Tegevuse kulukogumile põhjendatud kulukäiturite leidmine ja kulukäiturite määra arvestamine. Tegevuse kulukogumi kulude jaotamine kuluobjektidele. Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofia on lihtne ja loogiline: kulutused ja kulud ei teki iseenesest, kulutused ja kulud on teatud (juhtimis)tegevuste tulemus.
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
või tootmistegurite turgudel võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles Võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse Põhjuseks võib olla ka rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid Inflatsiooni tagajärjed Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon
42.85%; 66000 : 154000 x 100 = 42,85 %; Jääktulumäär 42,85 % näitab, et müügikäibe suurenemisel 1 krooni võrra, suureneb jääktulu 42.85 sendi võrra. Kasum suureneb samuti 42.85 sendi võrra. 3)müügikäibe muutumise mõju kasumile. Eelnevat näidet silmas pidades, kui firma kavatseb näiteks suurendada müügikäivet 25000 krooni võrra, suureneb kasum 25000x42,85:100=10712.50 krooni võrra. Jääktulumäära arvestamine on aluseks erinevate toodete müügi võrdlemisel. Mida suurem on konkreetse toote jääktulumäär, seda kasulikum on seda toodet müüa, kuna iga müüdud ühik annab suurema jääktulusumma püsivkulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. Tasakaalupunkti on võimalik leida ka ühiku jääktulust lähtudes. Kuna jääktulu on summa, mis jääb üle püsivkulude katmiseks ning tasakaalupunktis on nullkasum, võime väita, et tasakaalupunktis võrdub jääktulu püsivkuludega
Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
täistööhõivet. Fiskaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Majanduse tasakaalutase võib kogutoodangu täishõivetasemest olla väiksem või suurem. Esimesel juhul tegu languslõhe, teisel juhul inflatsioonilõhega. Languslõhe vältimiseks tuleks kogukulutusi suurendada. Inflatsioonilõhe kaotamiseks tuleks kogukulutusi vähendada. Üheks abinõuks majandustegevuse mõjutamisel on FISKAALPOLIITIKA. Fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mis kasutab majandustegevuse mõjutamiseks (stimuleerimiseks või vähendamiseks) avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui situatsioonikohane. Automaatsed stabilisaatorid Automaatsed stabilisaatorid kujutavad endast fiskaalpoliitika vahendeid, mis on majandussüsteemi sisse ehitatud. Nad käivituvad ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Nad pidurdavad automaatselt kogukulutusi
....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A
investeerimiskaupade nõutava koguse vähenemise 22. Kui kasutatav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine on 3500 rahaühikut, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud on 800 rü, siis rahvamajanduse sääst võrdub -500 rü 23. Olgu investeerimisfunktsioon I=1000 - 30r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Lisaks eeldame, et nominaalne intressimäär on 6% ja inflatsioonimäär on 10%. Seega investeeringute arvuline suurus on 1120 24. Fiskaalpoliitika mõjude analüüsil peame eeldama, et tarbimiskulutused, investeeringud ja intressimäärad on endogeensed muutujad 25.Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajale makstava palgaga 26.Kapitali pakkumise kasv: alandab kapitali reaalset renti R/P 27. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev
..............................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...........................................................
kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud Kasum, see on see osa , mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse
lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed 19. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ...... alaneb/alanevad: hinnatase 20. Õigest prognoositud ehk oodatava inflatsiooni kuludeks on relatiivsete hindade muutlikkuse kulu, maksumoonutuste kulu ning ....kingatalla... kulud ja menüü kulud 21. Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on hinnataseme stabiilsus euroalal. 22. Milline alljärgnevatest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 23. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 24. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogutasene, nimetatakse: reaalsed 25. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus rahapakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 26
Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1.Laenu kõlbulik ja projektide nappus – laenutaotlejad ei esita kvalitseetseid laenuprojekte. 2.Laenunõudluse üldine langus – 3.Rahasummade leke finantssektorist – nt. Säästude omanikud hoiavad raha enda käes 4.Laenude väljastamist võib piirata panga liiga madal omakapitali tase 5.Keskpanga rahapoliitika kasutades administratiivseid vahendeid – keskpank korjab osa rahast ära ja kommertspangad ei saa enam nii palju välja laenata Inflatsioon - Hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus. Mis tuleneb liigse rahahulga käibele laskmisest võrreldes majanduse tegeliku vajadusega. Deflatsioon – üldine hinnataseme langus ning raha ostujõu ehk väärtuse kasv. Ei kesta kaua. Kui raha pakkumine langeb alla seda taset, mis on vajalik ühiskonna normaalseks arenguks, siis
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
..........23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4.Söötade omahinna arvutamine...........................................................................................32 5.Omahinna arvutamine loomakasvatuses............................................................................32 6.Omahinna optimeerimise võimalused ...............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1.Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4
Mis on siis vahe nende kahe vahel? RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- või välismaal. SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud. Edaspidises käsitluses nad samastatakse, eeldades, et kodumaiste tegurite poolt välismaal loodud RKP väärtus on võrdne antud riigis välismaiste tegurite poolt loodud SKP-ga. 6.2 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TOODANGUST Loodud väärtuste kogusumma arvestamisel tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest lahutada vahetoodangu väärtus (sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks). Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmistoodet. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse lõpptoodangu valmistamiseks. RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. Tabel kilelt.
.........................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel genereerida(tekitada) uusi, täiuslikumaid teadmisi Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
kogunõudlus; klassikaline: pikal perioodil hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral B Keynes: valitsus saab leevendada tööpuudust sekkudes majandusse ja suurendades kogunõudlust, parem vahend kogunõudluse mõjutamiseks on eelarvepoliitika, efektiivne nõudlus tekitab pakkumise; klassikaline: majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika, pakkumine loob nõudluse. 5. Mis on potentsiaalne tootmismaht ja kuidas see mõjutab tegelikku kogupakkumist (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril. B kui kogupakkumine on potentsiaalse tootmismahu tasemel, siis mõjutab hinnataset ainult kogunõudluse muutus. 6. Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge? Sest kogupakkumine
kogunõudlus; klassikaline: pikal perioodil hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral B – Keynes: valitsus saab leevendada tööpuudust sekkudes majandusse ja suurendades kogunõudlust, parem vahend kogunõudluse mõjutamiseks on eelarvepoliitika, efektiivne nõudlus tekitab pakkumise; klassikaline: majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika, pakkumine loob nõudluse. 5. Mis on potentsiaalne tootmismaht ja kuidas see mõjutab tegelikku kogupakkumist (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril. B – kui kogupakkumine on potentsiaalse tootmismahu tasemel, siis mõjutab hinnataset ainult kogunõudluse muutus. 6. Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge? Sest kogupakkumine
annaabi.ee 
