Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest
Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest
b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Bilanss, kasumiaruanne 6 Triin Muulmann Skeem 2 1. Realiseerimise netokäive 2
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3
Tütarettevõtete müük Продажа дочерних предприятий Sidusettevõtete soetus Приобретение связанных предприятий Sidusettevõtete müük Продажа связанных предприятий Muude finantsinvesteeringute soetus Приобритение прочих финансовых инвестиций Muude finantsinvesteeringute müük Продажа прочих финансовых инвестиций Antud laenud Выданные ссуды Antud laenude tagasimaksed Возврат выданных ссуд
d. Võlgnikku ei leita e. Võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma 24. Kaubavaru algjääk oli 100 000 eurot, perioodi jooksul müüdud kauba soetusmaksumus on 120 000 eurot ja perioodi lõpuks jäi kaupa lattu 25 000 euro eest. Perioodi jooksul osteti kaupa: Valige üks: a. 220 000 euro eest b. 45 000 euro eest c. 145 000 euro eest d. 195 000 euro eest 25. Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetamisel kuulub soetusmaksumusse nende eest tasutud hind ja tehingukulutused, ilma milleta tehingut ei oleks toimunud. Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *erandina üldreeglist ei lülitata lühiajaliste finantsinvesteeringute soetusmaksumusse tehingukulutusi (RTJ3 & 10). 26. Ostjatelt laekumata summa oli perioodi algul 56 000 eurot ja perioodi lõpul 42 000 eurot.
Valmistage oma vastus nii ette, et suudaksite seda kursusekaaslastele veenvalt selgitada! 1.) Globaliseerumise üheks väga positiivseks aspektis on nimetatud rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel investeerida
10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? *reaalinvesteeringud käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine (Reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse. Põhivaradesse) tehtavaid investeeringuid nimetatakse ka kapitalimahutusteks *finantsinvesteeringud raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine. (Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. Finantsinvesteeringute eesmärk on teenida jooksvat tulu ehk intressitulu ja/või kasu kapitalilt. Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna vahel.) Erinevus: üks on raha (finants; väärtpaberid) teine on asi (reaal) 11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Dividendiotsused. Dividend on aktsionäridele nende kapitali kasutamise eest makstav osa puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest:
13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 16.Milleks on vaja väärtpaberiturgu?
10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 0 kr 0 kr
rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana. Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. (SME IFRS 5.2 (b), 5.7). 31. Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna
· Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud · Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Intressikulud · Kahjum valuutakursi muutustest 14 · Finantsinvesteeringute väärtuse muutus · Muud finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest · Erakorralised tulud · Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) SKEEM 2 · Realiseerimise netokäive · Realiseeritud toodete kulu · Brutokasum (kahjum) · Turustuskulud · Üldhalduskulud · Muud äritulud · Muud ärikulud · Ärikasum (kahjum) · Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt
tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0 kahjum valuutakursi muutustest 0 finantsinvesteeringute väärtuse muutus 0 muud finantskulud 0 KASUM (KAHJUM) MAJANDUSTEGEVUSEST 0 Erakorralised tulud 0 Erakorralised kulud 0 KASUM (KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST 0 Tulumaks 0 Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 0 Lehekülg 2
Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 - Kokku rahavood äritegevusest 2 338 649 767 566 Materiaalse põhivara soetus -4 080 645 -3 821 000 Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 - Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 352 860 -3 690 900 Laekunud aktsiakapitali sissemakse - 3 350 000 Saadud laenud 2 000 000 -
Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati
panagakontolt 60 000 EEK. Eesti panaga päevakurss oli 1USD=16 EEK. Seega 4000 USD=64 000 EEK. Deebet: USD Pangakonto 64 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 60 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK
Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded. Allika koodid on seotud reservide moodustamise ja kulutamisega. Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks. Kontode koodid on järgmised : 1- konto liik; 2 – kontoklass; 3 – kontorühm; 4 – kontogrupp; 5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt: Aktika kontod algusnumbriga 1; Passiva kontod algusnumbriga 2; Tulude kontod algusnumbriga 3;
...............................................................................................................7 2.2 Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid......................................................7 2.2.1 Raha arvestus............................................................................................7 2.2.2 Põhivara arvestus..................................................................................7-8 2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus................................................................8 2.2.4 Nõuete ja ettemaksete arvestus................................................................8 2.2.5 Võlgade ja ettemaksete arvestus..............................................................8 2.2.6 Müügiarvestus..........................................................................................8 2.2.7 Laenude arvestus.........................
Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333
Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida: Lik iid id raha,h sukasääres hoidmisega ilma jääda jooksvad hoiused, finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust. väärtpaberid, ..., kinnisvara. Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 15 Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 8 Laekunud tütarettevõtjate müügist 8 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 Laekunud sidusettevõtjate müügist 9 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid Laekunud dividendid Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest
Risk ja tulu Reaal- OPTSIOONID Tulusus FUTUURID tulusus AKTSIA INVESTEERIMISFOND PENSIONIFOND VÕLAKIRI PANGAHOIUS Risk Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD 12.00% 10.00% 8.00% Hoiuse 6
Diskontomäär on 10%. Kui palju tuleks täna investeerida? (TABEL A-4) 100 000 2,4869 = 248 690 Lõputu annuiteet- tähtaeg määramata PV= A/i NÄIDE Firma soovib iga aasta lõpus saada pidevalt ilma esialgselt rahasummat vähendamata 500 000. Diskontomäär on 10% PV= 500 000 / 0,1 = 5 000 000 FINANTSINVESTEERINGUTE TASUVUS ja analüüs Arvestada tuleb otsusega kaasnevaid riske. Otsused realiseeruvad tulevikus. 30.03.17 Investeeringu tulu/kasu koosneb reeglina kahest osast: Jooksev tulu- mingid perioodilised maksed nt intressid või dividendid Kasum kapitalilt- investeeringu turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Turuväärtuse muutus- vahe investeeringu praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse
3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...); pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste võlakirjade ost, tütarettevõtte asutamine .....); uute toodete arendamine ja juurutamine; uute äriprojektide arendamine; uue firma ost. Investeerimisotsuste vastuvõtmine sõltub: ettevõtte strateegiast tervikuna; olemasolevast informatsioonist Investeerimisprojektide hindamine Kõige usaldusväärsema tulemuse annab investeerimisprojektide hindamine rahavoogude alusel.
kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon), (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük, (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük, (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük, (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük, (e) teistele osapooltele antud laenud,
Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE
Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse
Samuti aitab osade kaupa investeerimine paremini turgude põhja tabada. Paljud professionaalsed investorid kasutavad languste võimalusi ning ostavad investeeringuid juurde. Tihti võib lühiajalise languse põhjus olla uudiste ülevõimendamine, mis teeb aktsia põhjendamatult odavaks. Aktsiate lühiajalist volatiilsust põhjustavad spekulandid kes teenivad kasu aktsiate lõhiajalisest väärtuse tõusust või langusest. 5. EESTI FINANTSINVESTEERINGUTE TURG Käesolevas peatükis tuleb juttu Eesti investeerimis harjumustest ning on välja toodud ka erinevaid statistilisi andmeid ja näitajaid mis annaksid veidike aimu mis toimub eesti finantsmaastikul ning investeerimisturul. Andmed pärinevad hiljuti avaldatud finantsinspektsiooni allikmaterjalidest. Tabel 1 Üldine turujaotus Finantsasutused Turuos a
puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 32. Riski ja tulu vaheline seos Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Mida madalam risk seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. 33. finantsinvesteeringute tasuvuse hindamine, sh (Exceli funktsioonide PV, FV, PMT, Jooksev tulu – intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt – investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) jooksev tulu+ kasum kapitalilt investeeringu tasuvus= investeeringu summa Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne.
// ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg
aruandluse esitamine koos algdokumentidega raamatupidamisse, tehingute kinnitamine [1 : 110-111]. 6.1.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka, kui need on soetatud edasimüügi eesmärgil ja realiseerimiseks ühe aasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114]. Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ja väärtpaberid, mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13].
Joonis 4 annab teada seda, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis oli liiga palju raha arvete peal ja olid tehtud suured finantsinvesteeringud väärtpaberitesse, seoses sellega ettevõtte võiks kohe tasuma oma lühiajalisi kohustusi ja tal oleks jäänud veel piisavalt raha toimimiseks. Samas ka 2008 aastal antud näitaja on järsku langenud alla 2,7-lt 0,6-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste suuremisega ja raha ja finantsinvesteeringute vähenemisega. Seoses sellega 2008 aasta lõpus ettevõtte ei oleks võimeline kohe tasuda oma lühiajalisi kohustusi, kuid aga lähtudes hindamisskaalast antud näitaja on väga hea tasemel. 2009 aasta lõpus ettevõtte oli parandatud oma positsiooni ja näitaja oli kasvanud 0,6-lt 1,4-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste vähenemisega ja raha ja väärtpaberitesse investeeringute suurenemisega. seoses sellega ettevõtte oleks võimeline kohe maksma välja oma lühiajalisi kohustusi.
Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD
Kui ettevõtja kindlustaks end kõigi riskide vastu, võiks ta elada päris rahulikult. Samas aga ei teeniks ta märkimisväärselt, sest riskide maandamine maksab. Järelikult tuleb ettevõtjal leida kompromiss riski ja tulu vahel: maandada risk, mida ta ise juhtida ei suuda, ning võtta risk, mille juhtimine on jõukohane.(V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) 6 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2.2. Finantsinvesteeringute tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- a investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast, lihtsalt öeldes, investeeringutelt saadavat tasu. Investeeringute kasum koosneb kahest osast: 1) jooksev tulu intresside, dividendide jne. vormis saadavad perioodilised laekumised; 2) kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turu
raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 22 Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist. Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2. 10. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
3 elavdavad turgu. Siin on selline psüholoogiline koht- isikute käitumist võib mõjutada ka see kuidas on korraldatud dividendide maksustamine, rohkem tuntakse huvi aktsiatesse paigutamisse , kui dividendi tulult ei pea maksma tulumaksu dividendi saajad. Maksustamisele ei kuulu deposiitide intressid- ei loeta finantsinvesteeringuna. Tänu sellele et on maksustavad finantsinvesteeringute tulud on võimalik avada pangas investeerimis konto vms. Analoogne arvelduskontole, erinevus et sinna laekuvad investeeringutest saadavad tulud ja sellelt kontolt saab teha investeeringuid ehk osta uusi väärtpabereid. ( annab võimaluse oma maksukohustust edasi kantida). Maksame kontole sisse nt 100 eurot ja eelmine aasta nt laekus sinna investeerimistulu 50 eurot, samuti laekus 100 eurot mingit investeerimistulu. Nüüd tekib vajadus teha uus finantsinvesteering
ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm). Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele.
osadelt kasum/kahjum b) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist 37, 48 sidusettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt 37, 48 muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 48 kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt
eesmärgiks riskide ärahoidmine. Igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski. 17. Finantsinvesteeringute tasuvus. Investeeringu tasuvus = jooksev tulu + kasum kapitalilt Investeeritud summa Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Näide: aktsiale investeeritud summa (aasta alguses) 1000 EEK Saadud dividendid (aasta jooksul) 130 EEK Müügihind (aasta lõpul) 1070 EEK
ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi. 81. Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud. 82. Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide)? Portfelliinvesteeringute eesmärgiks on vaid investeeringult tulu teenimine. Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine. 83. Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel.
metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile (hindade püsiv tõus ja raha väärtuse langus). See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb.
Kokku rahavood äritegevusest -306 147 -56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest
teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Investeeringud võib jaotada reaalinvesteeringuteks ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on paigutused reaalvarasse ehk nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute, ainelise ja ainetu põhivara ning muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamise ja võõrandamisega. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktivapoolelt, põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7 võib rahakäibe aruandes investeerimistegevusena kajastada ka saadud dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.
Maksuvõlga ei ole! (elektroonselt saadav) B-kaart (elektroonselt saadav). Nõudmisel muud dokumendid. Andres Laar 2008 2007 VÕLAUSALDAJATE KAITSE Laenuleping võib sisaldada punkte, mis kaitsevad võlausaldajate huve, kuid samas piiravad ettevõtte otsustusvabadust tulevikus. Neist enam levinud on: 1.Tootmis- ja investeerimisotsuseid piiravad: - Finantsinvesteeringute piirang, - Vara võõrandamise piirang, - Ettevõtete liitumise piirang, - Vara säilitamise nõue, - Laenutagatise olemasolu nõue. 2.Dividendimaksete piirangud 3.Finantseerimispoliitika piirangud - Võlgade prioriteetsus - Vara rentimise piirangud - Uute laenude piirangud 4. Muud piirangud- aruannete esitamise nõue, vara kindlustamise nõue, arvestusprintsiipe ja meetodeid määratlevad nõuded jm.
nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 2. Debitoorse lühivõla arvestus. Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute all bilansikirjel Pikaajalised nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: Esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333
tulevikus? Üksikisiku pikaajalisi säästmise eesmärke aitavad kõige paremini saavutada finantsinvesteeringud. Samas on kõik pikaajalised investeeringud seotud suuremal või vähemal määral riskiga. Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erinevate investeerimisvõimaluste riskist ja võimalikust tulususest annab ülevaate joonis 12. Joonis Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu. 4 Majandusteadlased kasutavad kapitali mõistet tavaliselt reaalse kapitali (nt. tootmisriistad ja masinad), mitte aga finantskapitali (nt. aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) tähenduses. 23 Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile
finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: · mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine); · äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja · investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. [2] 10.4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 30
kõige vanemad kaubad kõige enne ja hilisemad kau- bad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Kui kaupade hinnad kasvavad, annab see meetod suure- ma kasumi. 4) LIFO meetod ("last in first out") Viimasena ostetud kaubad realis. kõige enne ja kõige vane- mad kaubad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Eestis ei kasutata. Varude arvestust käsitletakse RP seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3-7. 4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus
annaabi.ee 
