keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks.
vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv,
Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet hellenistlikest suundumustest.
kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks.
traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike
Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844. aastal algas Pariisis Marxi ja Friedrich Engelsi elu lõpuni kestnud sõprus ja koostöö. 1846. aastal astus Marx Brüsselis revolutsioonilisse salaorganisatsiooni Õiglaste Liit. 1848.-1849. a. osales Marx Saksamaal revolutsioonis, andis välja ajalehte „Neue Reinische Zeitung“ ja juhtis Kölni töölisühingut. Pärast revolutsiooni lüüasaamist emigreerus Marx Londonisse
Filosoof peremees või ori Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks meesteks. Vabal mehel leidub alati aega, et jõudeajal rahus vestelda. Ta läheb ühelt arutelult üle teisele ning jätab vana teema pooleli, et võtta käsile uus teema, mis talle rohkem meeldib. Ta ei hooli, kui pikk või lühike on arutelu peaasi, et ta ainult tõeni välja jõuab. Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada
tuleb neid tegelikult pidada elusateks asjadeks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. Filosoofilised teosed Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, s toikute ja Platoni Akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Filosoofilised teosed Selline lai käsitlus näitab Cicero eklektitsismi. Suur oli mõju Kreeka filosoofidelt, kelle teoseid Cicero tõlkis ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet suundumustest hellenismiaja filosoofias.
Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5
2.saj e.m.a alanud majanduse ja poliitika kriis lõppes idavahemeremaade langemisega rooma võimu alla (viimasena egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtemis ja kultuurikeeleks. Hellenistikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus Ateena), milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika ,astronoomia , geograafia,meditsiin,botaanika ja filosoofia. Tehnika edenes eelkõige sõjanduses ja ehituses. Hellenistliku kultuuri mõnu ulatus rooma riigist indiani. Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356
Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi ,,Arusaamatus". 1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile. 1934. aastalabiellus Camus Simone Hiéga, kellest ta ka kaks aastat hiljem lahutas. Põhjuseks oli Simone morfiinisõltuvus. 4 Ülikooli lõpetas ta alles 1936. aastal, (haiguse tõttu) diplomitööga kreeka- ja kristlikust mõttest Püha Augustinuse ja Plotinose filosoofilistes kirjutistes. Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja
Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Ta kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval.
Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat- inimene on valge leht, kasvatus määrab kõik.
Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Sokratese ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse:
Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikooli filosoofia õppetooli privaatdotsendiks st. sai palka üliõpilaste maksudest. Immanuel Kant luges loogikat, metafüüsikat loodusteadust, matemaatikat, füüsilist geograadiat ja eetikat
Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". ·...
1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi kohta" (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks. Esimeses koos kirjutatud uurimuses ,,Püha perekond ehk Kriitilise kriitika kriitika" (1845) arvustasid nad noorhegeliaanide vaateid. ,,Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades" (1844) sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich Engelsiga kirjutas ta ,,Kommunistliku Partei manifesti" (1848), mis oli rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise esimene programmdokument.Teostes ,,Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850" (1850) ja ,,Louis Bonaparte`i 18. brümäär" (1852) sõnastas Marx oma peamised seisukohad revolutsioonilise klassivõitluse ja riigi kohta.
Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub Newtoni füüsika Einsteini relativistlikku füüsikasse. Paradigma sees võivad eksisteerida mitmed teooriad. Nii on klassikalise füüsika osad mehhaanika, statistiline füüsika, termodünaamika. Tänapäeval on “paradigma” kasutusel nii teaduslikes, filosoofilistes kui argitekstides. Sõnakasutuses on “vaated” ja “paradigma” üldjuhul sünonüümid, tähendades enam-vähem piiritletud vaadete-tõekspidamiste-printsiipide süsteemi. Kui aga “paradigma” on kasutusel eespoolmääratletud, nö Kuhnilikus tähenduses, on seda ka rõhutatud. Teadusrevolutsioonide kontseptsioon: Induktsioon mõtlemises: Deduktsioon on sisuliselt meie olemasoleva teadmise kasutamine. Induktsioon aga seostub kõige otsesemas mõttes õppimisega.
Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis
Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu.
rikutud inimese ainus väljapääs võib olla kõlbelises enesetähtsustamises. Tolstoi ideaaliks saab patriarhaalne talupojaelu. Kirjaniku hilisloomingu silmapaistvaima teose, romaani ,,Ülestõusmine" süzee põhineb kohtupraktikas asetleidnud juhtumil: rikkast perekonnast pärit haritud noormees võrgutab teenijatüdruku, see sattus avalikku majja ja jõudis varguse süüdistatuna lõpuks ka kohtupinki. Tolstoi sulest pärineb ka näidendeid, arvukalt jutustusi jm. oma usulis-filosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut ning heideti st. kirikust välja. Kirjanik on oma ajast lahustamatu, tema suurus seisnebki võimes ja oskuses seda aega tabada ning kunstiliselt ülistada. 2. F. Dostojevski Üks maailma enim tõlgitud kirjanikke, sündinud Moskvas ning lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. Tema esimest teost ,,Vaesed inimesed" saatis suur menu. Järgnesid ,,Teisik" ja ,,Valged ööd"
Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu
Tendents aluse ja suhte nende kahe liigi üha sügavama eristamise suunas viis Kanti lähedale Hume`i agnostitsismile. Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse. Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest./2, 13-21/ Kant ja „kriitiline periood“ „Kriitika-eelse“ perioodi töödes oli Kant mõjustatud Leibnizi ja Wolffi ratsionalistlikus filosoofiast. Ratsionalistid olid arvamisel, et põhjuse ja tagajärje reaalne seos ei erine aluse ja järelduse loogilisest seosest. Hume`i mõjul loobus Kant sellest vaatest
asjadeks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel
Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast.Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides.Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis kirjutamine tähendab sõnade
• Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem) • Ratsionalism (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene ratsionalism) • Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp, ehkki oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov uurija. • Ei olnud traditsiooniline õpetlane • Vanemas eas luges vähem ja tema kuulsaimates filosoofilistes tekstides puuduvad viited varasemate autorite teostele • Akadeemilist karjääri tekstidega teha ei tahtnud • Üks suurtest filosoofia mässajatest • Inimesena oli mõõdukas, isegi alalhoidlik • Harras katoliiklane • Ei õnnestunud vältida kiriku hukkamõistu 2. MEELTE VÄHEUSALDATAVUS • Optilised illusioonid • Kust ma tean, et ma ei maga? • Me ei saa välistada, et on olemas keegi kuri deemon, kes meis aistinguid tekitab? 3
süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes “osata näha,” mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis kirjutamine tähendab
punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade segavus, erinevad subjektiivsed seisukohad, asjade erinev toime kvantumi ja ehituse poolest, kõige suhtelisus, muljete sagedus ja haruldus ning erinevus kasvatuses, harjumustes, kommetes, religioossetes ja filosoofilistes vaadetes. Kõik need loetletud tõsiasjad pidid küllaldaselt demonstreerima inimliku taju ja tunnetuse puudulikkust esemete tõelise olemuse teadasaamiseks. Ainesidemose kool tegutses Aleksandrias veel kolmandal sajandil pärast Kristust. Ainus, kelle teosed on säilinud, on selle kooli üks hilisemaid juhte, arst-filosoof Sextus Empirius (u 180-210 pKr). Tema tegevuskohaks oli osalt Rooma, osalt Ateena. Tema filosoofia-alasest loomingust väärib tähelepanu esmajoones kaks asja:
endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu
V: benediklaste ordu (mungakuub oli musta värvi) 3. Kus oli Anselm peapiiskopiks 1093-1109? V: Canterbury's, Inglismaal 4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas? V: kuna Anselmi arvates pidi kirik rohkem sõltuma Rooma paavstist ja vähem Inglise kuningast, mis loomulikult viimastele ei meeldinud 6. Millist meetodit rakendas Anselm oma filosoofilistes teostes? V: ,,mõistuslikusele püüdleva usu" meetodit 7. Nimeta kolm Anselmi peateost? V: Monologion ehk Monoloog, Proslogion ehk Vestlus, Cur Deus Homo ehk Miks Jumal sai inimeseks 8. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus? V: see et inimese peas on olemas kujutlus täiuslikust olendist, mis tõestab Jumala olemist sest kuidas see teadmine muidu inimese pähe on tulnud, kui täiuslik olend pole seda sinna pannud 9
Filosoofia arenemine vastandlike teooriate ja meetodite võitluse kaudu lõi teoreetilised eeldused selleks, et XIX sajandi 40-ndatel aastatel tekkis nüüdisaja tõeliselt teaduslik filosoofia - dialektiline materialism. Kuid filosoofia arengulugu ei lõpe praegusel tasemel - filosoofia edasiminek ei peatu kunagi. 11 Eesrindlikes filosoofilistes õpetustes on kehastunud rahvaste elukogemuste varamu ning nende ühiskondlikud ideaalid, teaduse ja kunstiloome püüdlused. Filosoofia ajalugu tundmata ja uurimata pole võimalik mõista inimkonna ajalugu, tema minevikku, olevikku ja tulevikku. Lugupidamisega KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Tallinn 1992: Olion 2. J.Rebane, L.Valt. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn 1974: Eesti Raamat
Ei.- "Vaimuseisundiks" võib ehk nimetada seda, mis väljendub kõnetoolis, zhestides jne. Oleks niisiis võimalik rääkida veendunudoleku vaimuseisundist; ja see võib olla ühesugune, olenemata sellest, kas tegemist teadmise või eksliku uskumisega. Arvata, et sõnadele "uskuma" ja "teadma" peavad vastama erinevad seisundid, oleks sama hea kui uskuda, et sõnale "mina" ja nimele "Ludwig" peavad vastama erinevad inimesed, sest mõisted on erinevad.. Ludwig Wittgenstein kirjutab oma "Filosoofilistes uurimustes" järgmist: ...Kui keegi kirjeldab keele õppimist nõnda, siis usun, et ta mõtleb eeskätt nimisõnadele, nagu " laud", " tool", " leib", ja isikunimedele, alles teises järjekorras teatavate tegevuste ja omaduste nimedele ja ülejäänud sõnaliikidele kui asjadele, mis ise korda saavad. Mõtle nüüd niisugusele keelekasutusele: ma saadan kellegi poodi. Ma annan talle sedeli, millel on märgitud "viis punast õuna"
piiritlemine. Ühe ja sama sõna erinevate tähenduste vahel on perekondlik sarnasus. Perekondlik sarnasus tähendab seda, et pole olemas selliseid tunnusjooni, mis kõigile keelemängudele ühised oleksid. Võrreldavatel keelemängudel on alati mingi hulk ühiseid tunnusjooni, aga need ei ole erinevate võrdluspaaride puhul alati ühed ja samad. 9 5.Tähendus ja kasutus: W. väidab "Filosoofilistes uurimustes", et tähendus on kasutus. Ta leiab, et kui võtame sõna välja tema kontekstist tema keelemängust ja küsime tema tähenduse kohta, siis on see sarnane teguviisiga kui võtame kruvi masinast välja ja küsime, mis see on. Mõistlikum oleks panna kruvi masinasse tagasi ja vaadata, milline on tema funktsioon seal. Sõna ja väljendiga on lood analoogsed: me mõistame teda tema reaalses kasutuskontekstis. Ses mõttes on ka jutt tähenduse kasutuse
Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejate seas ei ole. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese- interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga ilmselt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide- Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated. 10 Sokratese filosoofia Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese
Suurim probleem, millega õpetaja eri kooliastmetes kunstiajalugu õpetades kokku puutub, on küsimus, kuidas panna õpilasi seostama fakte ja mõisteid rikkaliku visuaalse kultuuripärandiga, millest teoorias juttu. Kuna kunstiõpetuse või kunstiajaloo kursused järgivad sageli üksteisele järgnevate stiilide tutvustamist, siis üks võimalus on materjali edastamisel tunnis järgida kunstiajaloo sündi meenutavat skeemi: 1. Ajastu filosoofilistes, poliitilistes ja majanduslikes põhimõtetes on toimunud murrang. 2. See on andnud kunstnikule tõuke väljendada uusi põhimõtteid uute kujundite ja ka uue stilisatsiooni abil. 3. Piisava koguse ühtsete stiilitunnustega teoste põhjal on tagantjärele sõnastatud kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid
anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa XVIII saj. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega." (EKBL 1975: 272) Ehala refereering: Kuigi noor, olid Kristjan Jaak Petersoni vaated ja kirjanduslikud taotlused märkimisväärselt iseseisvad: neis olid ühendatud klassikalise hariduse väärtused Euroopa XVIII sajandi teise poole uuenduslike ideedega. Kristjan Jaak Peterson huvitus tõsiselt ka
Ühed möönavad,et olemas olla võib ainult see,mida saab välismeeltega tajuda,teised- et peale meeltega tajutava on olemas veel kehatu olemine,ja et kehatu olemise sfääris asubki tõeline olemus. Kuigi enne Platonit ei olnud vana-kreeka filosoofias idealismi tunnetatud ja süstemaatiliselt läbi töötatud õpetuse kujul ja kuigi Platon idealismi rajajana oli originaalne,toetus ta mõte siiski elementidele,mida võib leida Platoni-eelsetes filosoofilistes õpetustes,religioonis ning müstikas. Nende õpetuste osas mängis tähtsat osa eleaatiline,Lõuna Itaalia õpetlaste Parmenidese ja Zenoni filosoofia.Neilt võttis Platon omaks kogu järgneva filosoofia jaoks ülimalt tähtsa erinevuse olemuse ja nähtumuse vahel,selle vahel,mis tõeliselt eksisteerib,ja selle vahel ,mis ainult näib eksisteerivat,aga tõeliselt olemas ei ole.Platon laiendas selle erinevuse kogu uurimisvallale
olulised ,,Filosoofilised fragmendid''; ,,Ahistus'' ja mitmed väikeraamatud. Aastal 1845 järgneb mahukas köide ,,Staadiumid eluteel''. Filosoofiline peateos ,,Lõpetav 5 ebateaduslik järelsõna'' peaaegu 600-leheküljeline mürakas, mis ilmus 1846.aastal lõpetab selle erakordse kolmeaastase loominguperioodi.(Meos 2000) Kõik nimetatud teosed avaldas Kierkegaard eri pseudonüümide all, kuigi mõnes neist on S.Kierkegaardi nimetatud kui ,,avaldatu eest vastutavat''. Näiteks ,,Filosoofilistes frafmentides'' on autoriks märgitud Johannes Climacus ühe kuuendal sajandil elanud munga nimi, mida Kierkegaard kasutas oma imelike eesmärkide jaoks. Üldse olid Kierkegaardi pseudonüümid vanamoodsad ja erinesid tema ajastu nimedest.(3) Kierkegaardi teine loominguperiood on esimesest religioossem. Aastatel 1847 1850 sünnitas tema tulvana vabanev temperament teosed ,,Armastuse teod'' ulatuslik, märkimisväärne teos -, ,,Surmatõbi'' ja ,,Kristluse praktika''. Pärast tema surma
Nimelt oleks Foucault' arvates huvitav teada, miks on Lääs omaenese praktiseeritavat võimu nii kangekaelselt näinud pigem juriidilise ja negatiivse kui tehnilise ja positiivsena. Seega püstitab ta küsimuse ka anarhismikriitika alustalade kohta, et kas taolise kriitika aluseks olevad mõisted on ikka piisavalt läbitöötatud. Ta leiab, et arvamus, nagu võimu vahendaks need vormid, mis kirjutatakse ette suurtes juriidilistes ja filosoofilistes teooriates, ja et on olemas põhjatu ning muudetamatu kuristik nende vahel, kes võimu teostavad, ja nende vahel, kes selle all kannatavad, on seotud monarhia instituudiga. Mo-narhia arenes keskajal Foucault järgi vastukaaluks feodaalide omavahelistele kisklepingmistele. Monarhia pakkus end välja kui vahekohtunikku, kui võimu, mis suudaks teha lõpu sõjale, vägivallale ja rüüstamisele. Ta muutis end vastuvõetavaks sellega, et võttis enda peale juriidilise ja negatiivse
(Barrett 2002) Kasutusel on niisiis mõisted nagu “teoreetilised raamid”, “mõistelised raamid” pigem kui “teooria”. Ka viimased aastakümned on olnud tormilised ja rahutud õenduse teoreetilise arengu seisukohalt. Haritud õdede hulk on hüppeliselt suurenenud teistel erialdel doktorantuuris õppinud õdede arvel. See on laiendanud õendusala perspektiive, selle asemel, et õenduse distsipliini siirata teistesse distsipliinidesse. Õed on kaasa läinud ka filosoofilistes suundumustes toimunud muutustega ja see on andnud laiema vaatenurga teistest distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt. Selle aja jooksul on muutunud ka filosoofia ja ideed, mis kujundavad teaduse mõistet on samuti muutunud. Kuhn (1962) tutvustas mõistet paradigma kui teaduse iseloomulikku tunnust. Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud
Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4) tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F lingv. strukturalism 1) ja 2) -- loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide
JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimene on maha jäetud. Inimne on määratud olema vaba, sest sünd ei sõltu tema tahtest. Inimene on oma tegude kogusumma olemine: olemine on iseendas, seega olemist ei saa luua, sest see eeldaks looja... valikud: jumalasse uskumine on Sartre'I arvates isiklik valik see on valitud elu ja eesmärk ta eristab selgelt füüsilist mateeriat ja teadvust, kusjuures viimast iseloomustab vabadus
Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine. Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on protsessuaalne dünaamiline tähendusloome, kus kogemusi vahendatakse ja reegleid kehtestatakse. Enamasti kaldutakse kultuuri uurides lähtuda ühest või teisest käsitlusest. Filosoofilistes, semiootilistes uurimustes on peamine rõhuasetus süsteemsel käsitlusel. Ajaloost lähtuvad distsipliinid lähtuvad protsessidest ja tegevustest. Eristus on aga tinglik - kõik kultuurilised praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi. 4. Mil määral vastanduvad kultuur ja loodus? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 24–26] Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss tõmbas piiri kultuuri defineerimisel selle olemuses loodusest, 1950ndatel
aastatel ja 1960. aastate algul mitmed angloameerika analüütilised filosoofid (Ziff 1953; Weitz 1956 ja Kennick 1958), et 1653 Mis on kunst? küsimus "Mis on kunst?" on mõttetu. Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega. Inspiratsiooniallikaks oli siin Wittgensteini arutlus Filosoofilistes uurimustes, et ei saa eeldada, et ühe entiteedi kõigil eksemplaridel, mille kohta me tarvitame sama nime, peaks tegelikult olema mingeid ühiseid omadusi. Wittgenstein toob näiteks selle, kuidas tarvitatakse sõna "mäng". Ta väidab, et pole võimalik leida selliseid omadusi, mis iseloomustaksid kõiki mänge -- pallimänge, lauamänge, võitlusmänge, kaardimänge. Wittgenstein soovitab oletamise asemel, et neil
dissipatiivsete struktuuride teoorias). BERTRAND RUSSELL (18721970) Inglise filosoof. Kirjutas koos Alfred North Whiteheadiga tänini olulise loogikateose Principia Mathematica (Matemaatika printsiibid). Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli kirjanduspreemia oma esseistika eest. LUDWIG WITTGENSTEIN (18891951) Alustas oma filosoofilist tegevust Austrias. Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema". Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus.
Umbes kolmekümneaastasena pöördus Zarathustra usu juurde. Pärast jumal Ahuramazda poolt puhastamist läks Zarathustra kõrbesse mediteerima ja vaimset valgustatust otsima. Seal ta leidiski oma jumaliku inspiratsiooni. Valgustatuna koostas Zarathustra oma õpetustest pühakirja, Zendavesta, milles on juttu usust ühte kõikvõimsasse jumalasse, kellel on võim tõe, valguse ja elu üle. Zarathustra õpetas oma järgijatele heasüdamlikkust ja lahkust teiste vastu. Tema filosoofilistes ja vaimsetes õpetustes oli kesksel kohal inimhinge puhtus. Indias on inimesi, kes järgivad veel tänapäevalgi Zarathustra valguse usku, neid kutsutakse parsideks. Pärslaste järeltulijad sooritavad Zarathustra rituaale Iraanis ja kogu maailmas. Zarathustra olevat surnud võitluses naaberhõimudega. Mida aeg edasi, seda detailsemaks muutuvad õnneks allikad. Avesta Eee sisult suur rahvausundi segu on kirja pandud Zarathustrast kuni 1000 aastat hiljem. Vanimad säilinud tekstid 13
Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile. Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab
Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4. tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F -- lingv. strukturalism 1.ja 2) -- loog. Positivism lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus
3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur
annaabi.ee 
