Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma
Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui
JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest • Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne. • Karl Ast ja romantism toovad pöörde hermeneutikasse Valgustuse usku puhtasse inimese mõistusse jahutatakse ratio (mõistuse) ajalooliseks tegemisega. Kesksele kohale tuleb) autori isiksuse (looja) mõistmine hämarate tekstikohtade asemel. Varem seletati autori seletust asja (kolmanda) kohta. Nüüd hermeneutika keskendub autorile. Karl Astile mõistmine ring — üksikosadest terviku ja tervikust üksikosade vaim (analüüs ja süntees). Hermeneutikad jagunevad:
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
viamustusel põhinev poliitika, poliitikat pidi suunama eesmärk, edu ja reaalne olukord. Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat poliitikat. Poliitikavõtted olid oportunistlikud(?) ja sellised mis olid hetkel kasulikud ning kui vaja, tuli kasutada jõudu. Karl von Clausevitz, keda tuntakse ühe 19.saj keskse sõjateoreetikuna, oli 1830ndate alguses sõnastanud selle:" Sõda pole midagi muud, kui poliitika edasiviimine teiste vahenditega" , mida jagas ka Bismarck. Bismarck sõnastas vere ja raua loosungi juba väga alguses, kuit a sai Preisimaa peaministriks. Biscmarck kutsuti 1862 Preisimaa peaministriks, sest oli tekkinud porbleem Preisi sõjaväereformiga: Wilhelm I oli saanud kuningaks, tuntud militaristlike vaadete
muutuvad ühiseks ning jõutakse välja kommunismi (lad communis ühine). REVISIONSIM ja SOTSIAALDEMOKRAATIA XIX sajandi teisel poolel muutus marksism sotsialistlikus liikumises k õige mõjukamaks vooluks, seda tunnistas isegi tolleaegse Euroopa suurim sotsialistlik partei Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ent oma praktilises tegevuses hakkas see partei Eduard Bernsteini ja tema mõttekaaslaste eestvedamisel nõudma Karl Marxi õpetuse revideerimist (siit ka voolu nimetus revisionism). Revisionism seadis revolutsioonilise propaganda asemel esikohale praktilised sotsiaalsed reformid. Neid taheti saavutada parlamentaarse võitluse ja demokraatlike valimiste teel. Seega võib öelda, et sotsiaaldemokraatia kujutab endast evolutsioonilist sotsialismi. Sotsiaaldemokraatia peamisteks toetajateks kujunesid tööstustööliste, ameti ja kutseühingud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid