Filosoof- peremees või ori (0)

Filosoof – peremees või ori
Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks meesteks.
Vabal mehel leidub alati aega, et jõudeajal rahus vestelda. Ta läheb ühelt arutelult üle teisele ning jätab vana teema pooleli , et võtta käsile uus teema, mis talle rohkem meeldib. Ta ei hooli, kui pikk või lühike on arutelu – peaasi , et ta ainult tõeni välja jõuab. Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada. Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi.
Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi , kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku . Kohmakuse tõttu näib ta rumal, ta ei osale solvangutevahetuses, sest ta ei suuda kedagi hingepõhjani haavata . Enamik inimesi naerab filosoofi välja, sest neile tundub, et ta on ülbe, kuigi ta ei tea lihtsaid asju ning kaotab pea igapäevastes olukordades .
Ori kõneleb aga aja peale, teda kiirustatakse tagant. Ta ei saa rääkida pikalt ja laialt, millest ta tahab. Orjale on ette antud päevakorrapunktid, millega peab ta piirduma. Ta on ori, kes vaidleb kaasorja pärast peremehe ees, kes kohtumõistjana hagi käes ning küsimus ei ole kunagi ükskõikne. Kaalul on alati isiklikud huvid ja vahel isegi elu. Kuid nii omandab ta kavaluse, ta oskab meelitada peremeest ja võita tema soosingut. Meel on tal siiski väiklane ja kõver. Orjuse õppimine on röövinud orjalt vaba vaimu, juhtides ta kõveratele teedele, ähvardades teda kartuste ja ohtudega. Nii pöördub ori lõpuks valede ja kättemaksu poole, muutub noorukist meheks kõvera ja kidurana ning lõpuks saab temast enda arvates arukas mees.
Filosoof on peremehe moodi, sest ta on kasvatatud ehtsas vabas jõudeolekus. Tal ei ole häbistav näida lihtsameelsena ning kui ta juhtub ka orjatööd tegema, siis ei omista ta tähtsust oma oskamatusele koormat kokku panna, süüa teha või lipitseda. Ta teab ka, kuidas vabal inimesel on kohane mantel üle õla heita, või tabades harmooniat ülistada jumalate ja inimeste õnnelikku elu.