Albert Camus (0)

Ajalugu
Referaat
Albert Camus
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord………………………………………………………………………….………………lk 2
Sissejuhatus……………………………………….……………………………………………..lk 3
Albert Camus …………………………………………………………………………….…….lk 4
Teosed…………………………………………………………………………………………...lk 6
Kokkuvõte……….…………………………………………………………………………..….lk 8
Sissejuhatus
Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust.
Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof .
Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta kirjutas romaane,
esseesid, näidendeid ja novellikogusid. Tema teosed on ka tõlgitud eesti
keelde.
Teda on tihti seostatud filosoofilise ja kirjandusliku vooruga, kuid ta
eelistas, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna
või ideoloogia esindajana.
Albert Camus sündis 7. novembril 1913. aastal Alžeerias Mondovi külas.
Albert Camus oli sündinud pere teise pojana. Tema ema oli Hispaania päritoluga ja isa Prantsuse päritoluga. Tema isa suri aasta pärast Albert Camuse sündi ühes Esimese maailmasõja avalahingutest (Marne'i lahingus).
Pärast isa surma, kolis Albert Camuse ema, Catherine Hélène Sintés (kes oli kirjaoskamatu pesunaine) koos poegadega Belcourt'i, Alžiiri vaesesse linnaossa. Seal teenis ema perele leiba majapidajannana. Oma lapsepõlve veetis Camus vaesuses . Alžiiris käis Albert Camus põhikoolis(kus äratas Camus ühe oma õpetaja tähelepanu, kes aitas tal 1923. aastal saada stipendiumi lütseumi). Keskkoolis tekkisid Camus'l tõsisemad intellektuaalsed huvid ning temast sai Alžiiri ülikooli filosoofiatudeng.
1930. aastatel oli Camus väga seotud Alžiiri vasakpoolsete ringkondadega ning kuulus (1934–35) Alžeeria Kommunistlikku Parteisse. Samal ajal tegeles ta lavastamise ja näitlemisega kohalikus töölisteatris. Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi „ Arusaamatus “.
1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile.
1934. aastalabiellus Camus Simone Hiéga, kellest ta ka kaks aastat hiljem lahutas.
Põhjuseks oli Simone morfiinisõltuvus.
Ülikooli lõpetas ta alles 1936. aastal, (haiguse tõttu) diplomitööga kreeka- ja
kristlikust mõttest Püha Augustinuse ja Plotinose filosoofilistes kirjutistes.
Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus
järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse
Alpides.
1935 – 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alžeerias.
1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu “L'ENVERS ET L'ENDROIT”. kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alžiiris.
1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja kirjanduskriitikuna vasakpoolse ajalehe Alger Républicain juures. Kuigi tema alaks olid kunst ja kultuur ning eelkõige just retsensioonid, kirjutas ta ka artikleid, milles paljastas alžeerlaste piinamist ja rõhumist Prantsuse koloniaalvõimude poolt.
Samal aastal kirjutas Camus esseekoguse „ Pulmad “, mis sisaldab lüürilisi mõtisklusi
põllumajandusliku Alžeeria teemadel.
Aasta hiljem pakkus ta ennast vabatahtlikuna sõjaväkke, kuid sai oma tervisliku
seisundi tõttu eitava vastuse.
1940. aastal abiellus Camus matemaatiku ja pianisti Francine Faureiga. Prantsusmaal hakkas Camus tegelema natside vastase võitlusega. Temast sai Sartre loodud vastupanuliikumise ajalehe “ Combat ” peatoimetaja , mille juhtimise ta peagi ka üle võttis.
1942. aastal pöördus ta tagasi Orani Alžeerias.
Camus käis ka Ameerikas Prantsuse eksistentsialismist rääkimas.
1947. aastal pettus ta Prantsuse päevapoliitikas ja eriti vasakpoolsetes ning lõpetas oma töö Combati juures.
1957. aastal pälvis ta Nobeli preemia. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta oli ühtlasi laureaatidest kõige noorem, kõigest 44-aastane.
1960. aastal, 4. jaanuaril, teel Pariisi hukkus Camus ja ta kirjastaja Michel Gallimard autoõnnetuses. Enne surma tegi Camus plaane kirjutada raamatut oma eluloost.
1995. aastal lasi Camus' tütar, Catherine Camus, trükki ta viimase ja lõpetamata käsikirja “The First Man” (“Esimene inimene”).
Teosed
Näidendid

• " Caligula " (1941, 1945; eesti keeles 1989; tõlkija Ott Ojamaa)
  
• "Arusaamatus" (1944; eesti keeles 1989; tõlkija Henno Rajandi)
  
• "Piiramisseisukord" (osalt romaani "Katk" dramatiseering, 1948)
  
• "Õiglased" (1950)
  

Romaanid

• "Õnnelik surm" (La Mort heurese; esimene, käsikirja jäänud romaan, ilmus postuumselt 1971 ; eesti keeles 2005; tõlkinud ja järelsõna: Tanel Lepsoo)
  
• "Võõras" (L'Etranger; 1942; eesti keeles 1966, 1989, 2003; tõlkija Henno Rajandi)
  

• "Katk" (La Peste; 1947; eesti keeles 1963, 1989, 1996; tõlkija Henno Rajandi)
  
• "Langus" (La Chute ; 1956; eesti keeles 1989; tõlkija Krista Soomere)
  
• "Esimene inimene" (Le Premier homme ; jäi lõpetamata; ilmus 1994; eesti keeles 2000; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Triinu Tamm)
  

Essee

• " Pahupool ja päripool" (1937)
  
• "Pulmad" (1939)
  
• "Sisyphose müüt" (1942; eesti keeles 1972, 1989; tõlkija Henno Rajandi)
  
• "Mässav inimene" (1951; eesti keeles 1996; tõlkija Leena Tomasberg)
  
• "Suvi" (1954)
  

Novellikogu

• " Pagendus ja kuningriik" (1957); eestikeelne samanimeline aastal 2004 ilmunud kogumik sisaldab kogu Camus' lühiproosa: lisaks novellidele ka lüürilised esseed raamatutest "Pahupool ja päripool", "Pulmad" ja "Suvi" (tõlkijad Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg)
  

Camus' looming Eesti teatris

• "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv, esietendus Vanemuises 19. mail 1992
  

Albert Camus’e monument Prantsusmaa Villeblevin
Kokkuvõtte
Kuigi Albert Camuse looming kutsus peale tema surma esile vaidlusi, paljud kriitikud arvavad et tema on üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid tol ajal. Kirjanikku kritiseeriti, sest ta keeldus marksismist ja kristlusest , kuid ikkagi tema mõju kaasaegsele kirjandusele ei kuulu kahtlustamise alla.
Kasutatud kirjandus

• http://kreutzwald.kirmus.ee
  
• http://www.miksike.ee/
  
• http://n-t.ru/
  
• http://et.wikipedia.org/
  

9