Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Albert Camus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Ajalugu
Referaat
Albert Camus
Tallinn 2008

Sisukord


Sisukord………………………………………………………………………….………………lk 2
Sissejuhatus……………………………………….……………………………………………..lk 3
Albert Camus …………………………………………………………………………….…….lk 4
Teosed…………………………………………………………………………………………...lk 6
Kokkuvõte……….…………………………………………………………………………..….lk 8
Sissejuhatus
Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust.
Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof .
Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta kirjutas romaane,
esseesid, näidendeid ja novellikogusid. Tema teosed on ka tõlgitud eesti
keelde.
Teda on tihti seostatud filosoofilise ja kirjandusliku vooruga, kuid ta
eelistas, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna
või ideoloogia esindajana.
Albert Camus sündis 7. novembril 1913. aastal Alžeerias Mondovi külas.
Albert Camus oli sündinud pere teise pojana. Tema ema oli Hispaania päritoluga ja isa Prantsuse päritoluga. Tema isa suri aasta pärast Albert Camuse sündi ühes Esimese maailmasõja avalahingutest (Marne'i lahingus).
Pärast isa surma, kolis Albert Camuse ema, Catherine Hélène Sintés (kes oli kirjaoskamatu pesunaine) koos poegadega Belcourt'i, Alžiiri vaesesse linnaossa. Seal teenis ema perele leiba majapidajannana. Oma lapsepõlve veetis Camus vaesuses . Alžiiris käis Albert Camus põhikoolis(kus äratas Camus ühe oma õpetaja tähelepanu, kes aitas tal 1923. aastal saada stipendiumi lütseumi). Keskkoolis tekkisid Camus'l tõsisemad intellektuaalsed huvid ning temast sai Alžiiri ülikooli filosoofiatudeng.
1930. aastatel oli Camus väga seotud Alžiiri vasakpoolsete ringkondadega ning kuulus (1934–35) Alžeeria Kommunistlikku Parteisse. Samal ajal tegeles ta lavastamise ja näitlemisega kohalikus töölisteatris. Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi „ Arusaamatus “.
1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile.
1934. aastalabiellus Camus Simone Hiéga, kellest ta ka kaks aastat hiljem lahutas.
Põhjuseks oli Simone morfiinisõltuvus.
Ülikooli lõpetas ta alles 1936. aastal, (haiguse tõttu) diplomitööga kreeka- ja
kristlikust mõttest Püha Augustinuse ja Plotinose filosoofilistes kirjutistes.
Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus
järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse
Alpides.
1935 – 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alžeerias.
1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu “L'ENVERS ET L'ENDROIT”. kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alžiiris.
1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja kirjanduskriitikuna vasakpoolse ajalehe Alger Républicain juures. Kuigi tema alaks olid kunst ja kultuur ning eelkõige just retsensioonid, kirjutas ta ka artikleid, milles paljastas alžeerlaste piinamist ja rõhumist Prantsuse koloniaalvõimude poolt.
Samal aastal kirjutas Camus esseekoguse „ Pulmad “, mis sisaldab lüürilisi mõtisklusi
põllumajandusliku Alžeeria teemadel.
Aasta hiljem pakkus ta ennast vabatahtlikuna sõjaväkke, kuid sai oma tervisliku
seisundi tõttu eitava vastuse.
1940. aastal abiellus Camus matemaatiku ja pianisti Francine Faureiga. Prantsusmaal hakkas Camus tegelema natside vastase võitlusega. Temast sai Sartre loodud vastupanuliikumise ajalehe “ Combatpeatoimetaja , mille juhtimise ta peagi ka üle võttis.
1942. aastal pöördus ta tagasi Orani Alžeerias.
Camus käis ka Ameerikas Prantsuse eksistentsialismist rääkimas.
1947. aastal pettus ta Prantsuse päevapoliitikas ja eriti vasakpoolsetes ning lõpetas oma töö Combati juures.
1957. aastal pälvis ta Nobeli preemia. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta oli ühtlasi laureaatidest kõige noorem, kõigest 44-aastane.
1960. aastal, 4. jaanuaril, teel Pariisi hukkus Camus ja ta kirjastaja Michel Gallimard autoõnnetuses. Enne surma tegi Camus plaane kirjutada raamatut oma eluloost.
1995. aastal lasi Camus' tütar, Catherine Camus, trükki ta viimase ja lõpetamata käsikirja “The First Man” (“Esimene inimene”).
Teosed
Näidendid
  • " Caligula " (1941, 1945; eesti keeles 1989; tõlkija Ott Ojamaa)
  • "Arusaamatus" (1944; eesti keeles 1989; tõlkija Henno Rajandi)
  • "Piiramisseisukord" (osalt romaani "Katk" dramatiseering, 1948)
  • "Õiglased" (1950)

Romaanid
  • "Õnnelik surm" (La Mort heurese; esimene, käsikirja jäänud romaan, ilmus postuumselt 1971 ; eesti keeles 2005; tõlkinud ja järelsõna: Tanel Lepsoo)
  • "Võõras" (L'Etranger; 1942; eesti keeles 1966, 1989, 2003; tõlkija Henno Rajandi)

  • "Katk" (La Peste; 1947; eesti keeles 1963, 1989, 1996; tõlkija Henno Rajandi)
  • "Langus" (La Chute ; 1956; eesti keeles 1989; tõlkija Krista Soomere)
  • "Esimene inimene" (Le Premier homme ; jäi lõpetamata; ilmus 1994; eesti keeles 2000; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Triinu Tamm)

Essee
  • " Pahupool ja päripool" (1937)
  • "Pulmad" (1939)
  • "Sisyphose müüt" (1942; eesti keeles 1972, 1989; tõlkija Henno Rajandi)
  • "Mässav inimene" (1951; eesti keeles 1996; tõlkija Leena Tomasberg)
  • "Suvi" (1954)

Novellikogu
  • " Pagendus ja kuningriik" (1957); eestikeelne samanimeline aastal 2004 ilmunud kogumik sisaldab kogu Camus' lühiproosa: lisaks novellidele ka lüürilised esseed raamatutest "Pahupool ja päripool", "Pulmad" ja "Suvi" (tõlkijad Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg)

Camus' looming Eesti teatris

  • "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv, esietendus Vanemuises 19. mail 1992

Albert Camus’e monument Prantsusmaa Villeblevin
Kokkuvõtte
Kuigi Albert Camuse looming kutsus peale tema surma esile vaidlusi, paljud kriitikud arvavad et tema on üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid tol ajal. Kirjanikku kritiseeriti, sest ta keeldus marksismist ja kristlusest , kuid ikkagi tema mõju kaasaegsele kirjandusele ei kuulu kahtlustamise alla.
Kasutatud kirjandus

9
Vasakule Paremale
Albert Camus #1 Albert Camus #2 Albert Camus #3 Albert Camus #4 Albert Camus #5 Albert Camus #6 Albert Camus #7 Albert Camus #8 Albert Camus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jekaterina Martõnenko Õppematerjali autor
Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust.
Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof.
Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta kirjutas romaane,
esseesid, näidendeid ja novellikogusid. Tema teosed on ka tõlgitud eesti
keelde.

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse konspekt 10-12-klass
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

*“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud - Franz Kafka *“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927) *ekstentsialistliku kirjanduse vahetu eelkäija – kujutas inimest üksinduses, võõrandununa *nn maagilis-realistliku suuna algataja – kasutas ühiskonnas toimuva kujutamiseks unenäolisi, fantastilisi kujundeid Eksistentsialism. Camus Tekkimine - vahetult enne II maailmasõda ning sõja-aastatel - vahetuks taustaks oli sõjatragöödia, sõda: *pandi kahtlema elu mõttes *tõi eriti teravalt välja elu absurdi Iseloomulikud jooned - Eksistentsiaalsed küsimused: *miks me üldse olemas oleme *mis on elu peamine osa *kes ma olen - Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist: *heideti kõrvale inimese abstraktsioon, nö. Inimene üldse

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele),

Kirjandus
Maailmakirjandus IV-Loengute lühikonspektid
32
docx

Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid

Märksõnu. Kirjaniku ja/või tema tegelaste pilguheited, lause ehituse plastilisus, ootuspäratus, ootuspärase ja ootusepäratu pingetloov fluktuatsioon (võnkumine). Algupärandi põhine ja tõlkepõhine. Selline vahendusteski osati säiliv, osati muunduv vahetu stiil on üks tõlgitsemis- ja tõlkekunsti võlusid. 2. Kronotoop. Mihhail Bahtin’i (1895 – 1975) 1930ndate aastate lõpus loodud mõiste, mis kreeka keelest tõlgituna tähendab „aegruum“. Eeskujuks oli Albert Einsteini mõiste „aegruum“ füüsikast (relatiivsusteooriast). Esimest korda tuldi 20. sajandil selle peale, et aeg ja ruum moodustavad neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid

Maailmakirjanduse lühiülevaade
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine ­> iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" ­ abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun