Hellenism (0)

Hellenism   
on ajaloo­ ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure val utusi Idamaadesse 
rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade  kultuuriga  (330–146 
eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni  Rooma  võimu 
kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hi lgeaeg. Nimetuse hel enism tõi 
teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hel enismi iseloomustab kreekaliku ja 
idamaise  vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, 
ühiskonnakorras ja kultuuris. 
 
Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri 
mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hel enistlikes kuningri  kides ( 
Egiptuses,Seleuki dide ri gis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil 
elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja 
sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike 
hel eniseerunud ülikutega moodustasid nende ri kide valitseva klassi. 3.saja e.m.a 
elavnes  orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse 
ja poli tika kri s lõppes ida­ vahemeremaade  langemisega  rooma  võimu al a (vi masena 
egiptus  30.e.m.a) 
Hel enistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes ( aleksandrias , 
antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai 
hel enistliku maailma suhtemis­ ja kultuurikeeleks. Hel enistikule kultuurile olid  omased  
kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tol e aja filosoofilistes õpetustes 
(küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus  Ateena ), mil es 
käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid  omaette  teadusteks  matemaatika  , astronoomia  , 
geograafia,meditsi n,botaanika ja filosoofia. Tehnika edenes eelkõige sõjanduses ja 
ehituses. Hel enistliku kultuuri mõnu ulatus rooma ri  gist  indiani.  
Aleksander Suur 
Aleksander Suur ehk  Makedoonia  Aleksander (356 ​
Pel a​
 – ​
13. juuni​
 323 eKr Babülon) 
oli Vana­ Makedoonia  kuningas ning anti kaja kuulsaim ja edukaim väejuht, kes suutis 
relva jõul luua anti kaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud val utusretked 
kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis ti tli SUUR. 
Juba 18­aastasena oli ta Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ja 
isa oli usaldanud tal e vastutavaid ri giameteid ning peale isa mõrvamist sai ta troonile, 
ol es vaid 20 aastat vana. Saanud kuningaks, ei kulutanud Philippos II poeg tühjalt 
aega. Rahuajal veetis ta päevi kohtuasju arutades ja sõjaväge lahinguteks ette 
valmistades, jahil  käies  ja  lugedes .  
Kavandades oma suurt retke läände, suri Aleksander ootamatult malaariasse. 
Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne 
aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises  koosseisus  märkimisväärselt 
ületasid.  
Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. 
 
Hellenistlikud riigid 
Pärast  Alexander  Suure surma kujunesid kolm suuremat ri ki 
1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad  
2) Seleuki dide ri k, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri val utustest Aasias, kuid 
kahanes järk­järgult, ni  et ri gi tuumikalaks kujunes Süüria  
3) Makedoonia, mil e võimu al  olid Kreeka linnri gid. Nende ri kide omavahelised suhted 
olid tihtipeale vaenulikud. Aleksandri esialgne eesmärk oli kindlustada Makedoonia võim 
Kreekas ja suurendada ri gi maa­ala Aasiani. ​
Makedoonia ri k jagunes pärast Aleksander 
Suure surma Kr eekaja Makedoonia, Egiptuse (Ptolemaios I), Väike­ Aasia  ja Aasia osaks.  
 
Hel enistlike suurri kide eesotsas seisid peaaegu pi ramatu võimuga kreeka­makedoonia 
päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste 
seast, kes enamasti olid kreeka­makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid 
üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest 
valitsejatest ja ri gikorraldusest. Hel enistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma al uvatelt 
nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. 
 
 
Hellenistlikud linnad 
Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli 
kreekapärane ­  rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. 
Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja 
rikaste  linnakodanike kätte kogunes sageli hi gelvarandusi. Ka orjapidamine võttis 
varasemaga võrreldes veelgi  suuremaid  mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel vi sil: 
tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti 
ri giametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade 
võimuorganite volitused pi rdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. 
Välisküsimustes al uti maa omanikule. 
 
Aleksandria 
See oli Vahemeremaade suurim linn ja kultuurikeskus. Sel e linna asutas ​
Alexander 
Macedon​
 7. april il 332 aastat eKr. Aleksandrias olid ratsa­ ja vankrisõiduks sobivad 
tänavad, avalikud pargid, kuningalossi ala, suur sadam, Pharose tuletorn, lossi 
süvendatud sadam, teater, templid, suur kaubasadam, kalmistu, amfiteater, staadion, 
monumendid ja pühamud, kohtu,  hipodroom. Tähtis ehitis Aleksandrias oli ​
museion​
 ­ 
muusade  pühamu, tol ase suurima raamatukoguga. 
 
Antiookia   
Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres 
Vahemereranniku lähedal Süüria pi ri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa 
Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha  Peetruse  
koobaskirik, mida peetakse maailma vanimaks kristlikuks kirikuks.  
 
 
Ateena 
Läbi aegade oluline linn Ateena tekkis Kesk­ Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr.​
 ​
Linn 
on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise  Parthenoni  
asukoht.  
 
Pergamon 
Pergamon oli ri k Väike­Aasia loodeosas, mis pärast li du sõlmimist Roomaga muutus 
hel enistliku maailma kultuuri, teaduse ja majanduse keskuseks. Aastatel 138–133 eKr 
pärandati Pergamoni ri k testamendiga Rooma ri gile.