Leonardo da vinci (0)

Leonardo da Vinci elulugu:
Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452 . aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina.
Lapsepõlv ja noorus
Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis “selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme , et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse ”.
1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu.
Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest.
Aastad Verrocchio õpilasena
Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika , joonistamine ja modelleerimine . Tema isa näitas mõningaid oma poja töid tuttavale, Andrea del Verrocchiole, kes tunnetas poisi võimekust ja sai tema õpetajaks. Juhendaja stuudios töötas Leonardo mitmeid aastaid (ca. 1470- 1477). Kiirelt õppis ta rohkem kui kõik, mida meister talle õpetas.
1473 . aastal valmis esimene Leonardo poolt signeeritud ja dateeritud töö- maastikujoonistus. Oma õpetaja maalile “Kristuse ristimine ” maalis ta ainult ühe ingli ja mõned rohukõrrekesed , aga Leonardo ingel erineb Verrocchio armsatest käharajuukselistest inglitest ülla ilu, peenuse ja hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma.
1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Verrocchio käe all veetis Leonardo kuus aastat õpipoisina ja veel neli aastat sellina. Alustanud labasemate abitöödega, astus ta 1472. aastal juba väljaõppinuna maalikunstnike tsunfti.
Enne Milanosse kolimist 1482 . aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina.
1482 asus Leonardo Milano hertsogi Ludovico il Moro teenistusse. Milanos võtsid kunsti kõrval üha enam aega leiutamine ja teaduslikud uurimised. Muuhulgas katsetas ta lennumasinatega, projekteeris hertsogi jaoks ideaallinnasid ja katedraale (mis kunagi paberilt kaugemale ei jõudnud), tegutses sõjaväeinsenerina. Samas sai ta tellimuse Francesco Sforza ratsamonumendi loomiseks. Leonardo valmistas hiiglasliku (7 meetrit kõrge) savimudeli, mis kaasaegsetes äratas hämmastust oma elulisusega. Kohale toodi ka skulptuuri pronksi valamiseks vajalik tohutu metallikogus, kahjuks aga suunati see pronks viimasel hetkel hoopis suurtükkide valamiseks (käimas oli sõda). Ilmast puretud mudeli hävitasid lõplikult 1499 prantsuse sõdurid.
2
Maalikunsti kõrval püüdis Leonardo ikka veel ehitada lennumasinaid, mõtiskles kivististe päritolu üle ning jätkas laipade lahkamist oma anatoomiliste tööde tarvis. Vananev Leonardo külastas veel Roomat . Seal aga töötasid juba teised – Bramante, Michelangelo , Raffael. Mehele Vincist anti vaid teisejärgulisi ülesandeid. Pettunud kunstnik lahkus Itaaliast . Elu lõpu veetis ta Prantsusmaal Cloux` lossis. Viimased paar aastat oli tema töökäsi (vasak) halvatud , sellegipoolest jätkas ta veel arhitektuuriliste projektide koostamist. Leonardo da Vinci suri 2. mail 1519.
Leonardo kui kunstnik:
Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist . Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast.
Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama , et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana.
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470. aastate algusesse , aga viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480 ). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
Maarja kuulutus Kristuse ristimine
3
Üheks olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 1481 –1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato , mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
Kuningate kummardamine
1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri , skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas ", mis on praegu Louvre `i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon , mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
Madonna kaljukoopas
4
"Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498 . See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. a sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
Püha õhtusöömaaeg
1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas Veneetsias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506 . aastani.
1503 sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud , muuhulgas ka Raffael tehtut kõrgelt. 1560 . aastatel maalis Giorgio Vasari , tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel.
5
1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali " Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
Mona Lisa
6
Arhitektuuri- ja inseneritööd:
Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal.
Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad
Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole.
Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis , et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges . Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla:
1. maalikunst
2. arhitektuur
3. mehhaanikaelemendid
4. inimese anatoomia
Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia , aeroloogia ja hüdroloogia vallast . Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes “osata näha,” mitte filosoofilistes spekulatsioonides.
Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis kirjutamine tähendab sõnade paberile panekut nii, et neid saab lugeda vaid paberit peeglist vaadates. Leonardo oli peegelkirjas küllaltki edukas arvatavasti osaliselt oma vasakukäelisuse tõttu.
7
Milleks kunstnik peegelkirjas kirjutas ei ole veel selgunud, kuid on teada, et oma märkmeid saladuses hoida ei soovinud ta kunagi.
Ei ole teada, kui palju märkmeraamatuid Leonardo kirjutas, ent 1504 aastal autori enese poolt koostatud nimekirjas seisab 68 köidet. Kindlasti lisandus neile kuni surmani palju uut. Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas ta üle 30 000 lehekülje märkmeid, tekste ja eskiise, milledest aga suurem osa on kaotsi läinud. Teadaolevalt on tänaseni säilinud 31 köidet ja lisaks neile veel erinevaid uurimustöid ja dokumente, mis on oma tee leidnud Euroopa muuseumitesse. Üks lõppeva sajandi kõige huvipakkuivamatest leidudest oli 700 kadunud lehekülje avastamine 1967. aastal Hispaania Rahvusraamatukogus, Madridis. Need kaheks köiteks seotud lehed olid olnud kadunud ligikaudu 200 aastat. Leitud tööd sisaldavad muuhulgas ka Francesco Sforza ratsurikuju eskiise ja keeruliste seadmete jooniseid.
8
Kokkuvõte:
Leonardost jäid maha vaid mõned lõpetatud maalid, ometi on neist küllalt, et kindlustada talle surematus. Oma töödes taotles ta peaegu saavutamatut täiuslikkust, sageli vaevasid teda kahtlused. Seetõttu oli tal kombeks maalida nii aeglaselt, et ta langes isegi pilgete osaliseks , et ei suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi : sfumato – pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon (“Madonna kaljukoopas”); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine.
Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria , arhitektuuri, mehaanika , loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast sajandeid ees (jalgratas, helikopter, allveepaat) kuid praktilisse kasutusse ei jõudnud sel ajal kahjuks ükski.
Leonardo Da Vinci jättis ajalukku tugeva jälje. Tema leiutised ja avastused on meid palju aidanud, samas tema kunstialased saavutused, mis paeluvad inimesi tänapäevani. Salapärane Mona Lisa ja tema isiku tuvastamine oli suur mõistatus kõigile. Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega.
Kasutatud kirjandus:

Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, “ Kunst ” 1988, 462 lk

Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, “Valgus” 1990, lk 507 – 508

Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461

Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL= http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.ht m

Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i

Alpatov, M. “ Kunstiajalugu ” Tallinn, 1982

Croce, Benedetto “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu” Tallinn, 1998

Huovinen, Lauri “ Italian Renessansikultuuri” Turku

Kangilaski , J. “Üldine kunstiajalugu” Tallinn, 1998

“Antiigileksikon” Tallinn, 1983

“Compton’s Interactive Encyclopedia 1998 Edition”

“Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia” Tallinn, 1990
9
Sisukord:
Sissejuhatus...........................................................................1
Leonardo da Vinci elulugu...................................................2-3
Leonardo kui kunstnik..........................................................3-6
Arhitektuuri- ja inseneritööd................................................7-8
Kokkuvõte.................................................................................9
Kasutatud kirjandus................................................................9
10