Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
- akadeemia. Tundis matemaatikat, astronoomiat ja Hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega Kirjutas oma teosed vestlustena teiste olevat osanud päikesevarjutust ennustada. kes teda kuulata soovisid. filosoofidega. Tema mõtteid teame tema õpilaste tööde Leidis, et riigi juhtimine on jõukohane kaudu. ainult filosoofidele. Mõisteti oma mõtete jagamise eest surma. Aristoteles Lõpetas Platoni akadeemia. Pööras rohkem tähelepanu looduse tundma õppimisele. Mitmele tänapäeva teadusalale pani aluse just tema. Leidis, et millegi uurimiseks tuleb õppida õigesti mõtlema. Leidis, et riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed.
vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna jääda hea elu peale vaid tuleb kehtestada seadused, mis ühtlustaksid ühiskonda. Seaduseid tehes tuleb silmas pidada, et oleks kõigi heaolu, mitte üksiku indiviidi peale mõeldud. 5. Filosoofidele antakse õigused ja vastutus kodanike ees. Kui rahvas on näinud vaeva oma harimise ja riigi püsimajäämisega, oskavad nad seda hoida ja saavad võrreldest teiste riikide valitsejatega oma riigi valitsemisega paremini hakkama.
impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus? Miks tegeleda ideede ajalooga? 1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad. Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka
Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning ülla õiguse olla Tarkuse Templi preester. Võidab valgus, headus ja armastus ning oma õnne leiab ka Papageno. Ooperis kajastub 18. saj valgustusaja filosoofidele ja vabamüürlastele omane usk maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta
erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses
,,Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (Jean-Paul Sartre) ,,Mis on see inimese osa laias ilmas?" küsib Juhan Viiding. Tõepoolest, inimene on olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud ellu tuua uue inimese hinge, kellele on looduse poolt kingitud elu. Me oleme
eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile. Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas . 15.'nda sajandi lõpul oli 2 tugeva kuningavõimuga riiki, need olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Neile lisandus ka Hispaania
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega
Protagoras, kes rõhutas eriti asjade suhtelisust. Tema järgi võib väide olla ühes olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt, 5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige
tekitab antud juhul valguse ja varjuga modelleerimine ning perspektiiv. Kohta, kus tegevus leiab aset, ei ole tegelikkuses olemas, ehkki mõningatel andmetel meenutab ehitis Püha Peetri kirikut, mille ehitus oli tol ajal alles valmimisjärgus. Tõde otsides, pidid idee kohaselt ,,Ateena kooli" filosoofid astuma vastu ruumi vastasseinas asuva ,,Disputa" teoloogidele. Tuues kokku mineviku ja oleviku on Raffael andnud mõningatele antiikaja filosoofidele tolleaegsete suurkujude välimuse. Pildile tollal tuntud inimeste portreede paigutamine oli üks võimalus, kuidas muuta kujutatud lugu kaasaja inimesele köitvaks. Platon, keda on kujutatud paljasjalgse ja vanana, osutab üles, ideede maailma ja hoiab käes ,,Timaiose" eksemplari. Tema sarnasus Leonardo da Vinciga on üsna märgatav. Platoni paremal käel seisab tema õpilane, Aristoteles, kes osutab maapinna poole väites, et maa on
raamat võib hävida. Raamatu idee seevastu ei kao kunagi, ta võib selles raamatus peegelduda. Vahe ongi see, et raamat pole tõeline, sest ta muutub, aga raamatu idee on tõeline, sest ideed on jäävad. Täiusliku riigi teooria: Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Seepärast arvaski ta, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista headuse ideed. See oli aga jõukohane ainult filosoofidele, kes pididki tema õpetuse järgi riiki valitsema. Riigis peaks olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka
1920ndate lõpus pöördub ta sürrealismi juurde. 1931. aastal valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. Ta abiellus venelanna Galaga, kes oli temast 10 aastat vanem. Pärast II maailmasõda avaldus tema töödes religioossus. Ta suri südamepuudulikkusesse 23.01.1989 ning Dali enda soovil teda balsameeriti. René Magritte oli belglane, kelle maalid olid jahedamad ja iroonilisemad kui Dali maalid. Ta sündis 21.11.1898 ning suri 12.08.1967. Ta jättis oma teosega ,,See ei ole piip" filosoofidele praeguseni mõtlemisainet. Alberto Giacometti oli shveitslasest skulptor, kelle pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, ilmed ja poosid annavad ängistava ja dramaatilise mõju. Ta sündis 10.10.1901 ning suri 11.01.1966. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism Jaak Kangilaski, "Kunstikultuuri ajalugu" 12. klassile, "Kunst", Tallinn 2005
aasta mais olnud Mihhail Bakunini võitluskaaslane. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma. Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus
keskendub teadusfilosoofia probleemidele. Kumb lähenemine valitakse, sõltub enamasti valija taustast ja tema seisukohtadest filosoofia olemuse kohta. Osad peavad filosoofia ajalugu oluliseks, teised mitte. Küsimus on paljuski selles, kas usutakse filosoofilise progressi ja arengu olemasolusse; kas usutakse, et Platoni filosoofia on sama hea kui mõne meie kaasaegse oma; kas usutakse, et kaasaegsetel filosoofidel on midagi varasematele filosoofidele lisada või ei. Nii kummaline kui see ka ei tundu, leidub neid, kes ei usu arengu olemasolusse. Mina isiklikult usun. Ja seetõttu, kui meid huvitavad tõesti vastused teadusfilosoofia küsimustele, siis tuleb pöörduda kaasaja filosoofide tekstide juurde ja mitte filosoofia ajaloo suurkujude tekstide juurde. Teine põhjendus probleemi keskse õpetamise kasuks on see, et sellisel moel õpetatakse teisi aineid; ei ole olemas
õpetamisest. St. Marceli abikloostris ta suri. Levib arvamus, et tema viimased sõnad olid ,,Ma ei tea." 1142. aastal ta suri palavikku ja nahahaigusesse. Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus. Tema suurim panus ühiskonda oli see, et ta korraldas paremini kui keegi teine varem skolastilise filosoofia. Kaasajale on ta aga kinkinud aegade ühe suurima armuloo. Pierre Abélard on kogu aegade üks suurimaid mõtlejaid ja õpetlasi. Kasutatud allikad
õigus kõnnumaast midagi kasulikku teha ning kõnnumaaks nimetab ta sisuliselt maad, mida ei ole tihedalt asustatud ega kasutatud. (Locke, 1689). Veelgi enam võiks sellest järeldada, et loodusrahvaste koloniseerimine on Locke arvates aksepteeritav ning, kui nad otsustavad koloniste rünnata siis on nad agressorid ja nende orjastamises pole mitte midagi valet. Locke ideed olid nende kirjapaneku ajal kindlasti väga vajalikud, olles aluseks mitmetele valgustusaja filosoofidele ning aktuaalsed, sest oli veel laialt levinud feodaalne kord. Feodaalse korra ajal valitses rahvast nende provintsi kontrolliv aadlik, kelle seisus pärandati isalt pojale. See tekitas olukorra, kus ühel väljavalitul grupil, olid palju suuremad õigused ning valdused, kui enamikel teistel inimestel. Kuna valitsejad ei saanud juhtima, mitte nende oskuste või kogemuste põhjal vaid nende seisuse põhjal, tekkisid lõpuks ebapädevad juhid ning vastuseis feodaalsusele. Olles
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia. Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia sellepärast, et tegemist oli projektiga, mis pidi valmis saama ja aja peatama. Elati tulevikus, oleviku võis kuidagi homse nimel välja kannatada. Ajas liiguti edasi viisaastakute kaupa (suured sammud nagu). Viisaastakutel olid nimed, mõnikord ka üksikaastatel. Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga.
korral lund nähes oskab ta juba selle faktiga arvestada ning teab, et lumi tekitab ta nahale ebameeldiva tunde. (Henderson, 2018) Kokkuvõtteks võib öelda, et Šoti filosoof, David Hume oli tänu oma skeptilisele mõtlemisele üks tuntumaid filosoofe, kes kirjutas inglise keeles. Tänu tema teooriatele; tajumine, sündmuste põhjuslikkus, induktsiooniprobleemid, pakkus ta mõtteainet paljudele teistele filosoofidele ja ka tavainimestele. David Hume tõi oma mitmetes uurimustöödes välja puudusi teiste filosoofide teooriatest ja lõi läbi selle ka enda teooriad. Oma pikkade õppimis- ja tööaastate jooksul lõi ta palju filosoofilisi, poliitilisi ja ajaloolisi kirjutisi, mis aitasid inimestel mõista antud teemasid ja näha ka laiemat pilti. Ta julges olla vastu varasematele põhimõtetele ja pakkus välja enda lahendusi. Hume väide, et me ei saa tugineda oma eelnevale kogemusele, tehes otsust mõne
endale oluliseks luuletajaks pidas ta Lermatovi, Koltsovi, Nikitinit ja Nadsonit; hiljem tulid ka Blok, Kljujev, Belõi ning üha süvenev Puskini huvi. Suureks lugejaks jäi ta oma elulõpuni ning tassis oma raamatukaste ühest linnast teise, läbi oma arvukate elupaikade. Juba 16-20 aastase poeedi luuletustes on rohkesti piiblimotiive ja keerukaid mütoloogilisi kujundeid, mille lehtimõtestamine on andnud tööd mitmele põlvkonnale õpetatud filosoofidele. 3.Naised Jessenini elus Jesseninit on kutsutud üksildaseks naistekütiks. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda. 1912 sõitab ta Moskvasse, töötab Sõtini trükikojas ning abiellub sealse korrektori Anna Izrjanovaga, sellest abielust sünnib 1914 ka poeg Juri. 1917 abiellus ta aga piltilusa Zinaida Raihhiga, kellega tal oli ka tütar Tatjana ja poeg Konstantin. 2.mail 1922aastal abiellus Jessenin kuulsa Ameerika tantsijanna
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui
ilmus trükist 1999.a.). Oma elu viimased kümmekond aastat tegeles Cassirer sümboolsete vormide filosoofia rakendamisega inimkultuuri erinevate valdkondade uurimisel. Selle perioodi olulisemaks tulemiks ongi juba eelpool nimetatud teos, mis on ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks. Autor on püüdnud väljendada oma mõtteid lihtsalt ja selgelt, samas huvitavalt ja haaravalt. Ise on ta väitnud, et antud teos ei ole mõeldud ainult teadlastele ja filosoofidele, vaid on mõeldud laiemale lugejaskonnale ning pigem selgitab ja illustreerib tema teooriat kui tõestab. Need, keda huvitab probleemide põhjalikum analüüs, peaksid lugema 1923-1929 ilmunud kolmeköitelist Die Philosophie der Symbolischen Formen (Sümboolsete vormide filosoofia). Kuna teos on väga mahukas, võtan oma referaadis vaatluse alla ainult I-III peatüki. Antud peatükkides lahatakse inimese olemust ja erinevaid teooriaid sellest ajaloo vältel,
V: sead 15. Millist mõistet Augustinus kasutab, rääkides Aadama ja Eeva isiklikust patust, mis antakse edasi kogu inimsoole, mis pärineb Aadamast loomuliku sünni teel? Kelles näeb süüdlast Augustinus (4.-5. sajand) ja kelles Rousseau (18. sajand)? V: pärispatu mõistet (ladina keeles peccatum originale); Augustinus näeb süüd endas (,,Pihtimused"), aga Rousseau eeskätt teistes (,,Üksildase uitaja mõtisklused") 16. Mida ütles Augustinus paganlikele filosoofidele oma teoses "Jumala riigist" , kes ütlesid: "Mõtle, kui sa peaksid eksima, et olemas oled" V: "Sest keda ei ole olemas, see ei saa ka ennast petta" 17. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte paganlike filosoofide arvates? V: kristlased ärritasid oma usu praktiseerimisega vanu paganlikke jumalaid 18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: paganalikud jumalad ei suuda aidata, kuna nad on ebajumalad 19
· A.: `` Voorus on relv, mida ei saa ära võtta `` · D.: `` tarvis on mõistust ja kui seda pole, siis silmust ümber kaela `` · Kord olevat D. rääkinud tähtsatest ja õilsatest asjadest, kuid keegi ei kuulanud. Hakkas siis linnu kombel siristama ja rahvas jooksis tema ümber kokku vaatama. D: `` mingi jama pärast jooksete kokku, aga tõsisele jutule tähelepanu ei pööra `` · ``Miks inimesed annavad oma raha kerjustele, aga filosoofidele mitte? `` D.: ``selle - pärast, et nad teavad: lombakaks või pimedaks nad võivad veel saada, aga filosoofiks ei iial `` · ``Paljud naeravad su üle `` D. ``aga nende üle naeravad võib olla eeslid, kuid mis loeb neile eeslite arvamus; nii ka mina- mis loeb mulle nende arvamus `` · Kord nähes poisikest allikal peoga vett joomas, viskas D. katki oma kruusi, öeldes : `` poiss ületas mind lihtsuses ``
Demosthenes kutsus nendes kõnedes kreeklasi ühinema, meenutas Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust ning kõneles sügava pettumusega tolleaegse demokraatia müüdavusest. Kõnedel oli Ateena rahvale väga suur mõju. Seda tunnistas ka Philippos ise. (Prits 2002: 9-10) 6. Cicero Cicero (106-43 eKr) on tuntud tänapäeval eelkõige kõnemehena, kuid vaadeldes tema poolt kirjutatud traktaatide mõju läbi aegade, on tehtud järeldusi tema mõjust ka mitmetele hilisematele filosoofidele. Nii näiteks on traktaat, mille ta Caesari ainuvõimu ajal 44. aastal loob ja mis kannab nime "Kohustustest" (De officiis), üsna kuulsaks saanud. (Krips 2010: 165) Tema kõne elavus on saadud rahvaühise keele kasutamise kaudu. Kreeka sõnade ta kasutas harva. Mõnikord koosneb tema kõne lühikestest lihtsatest lausetest, mõnikord asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis Demosthenesit.
bürokraatlik hoolduseni viiv administratsioon, võimueliidi huvid ja riikide vägivaldsed konfliktide lahendamise meetodid vajaksid sageli ulatuslikke põhjendusi ja kui terve mõistus neid ei paku, siis võetakse abiks erinevad manipuleerimis- meetodid. Siis on olemas oht, et ka filosoofia rakendatakse vankri ette, mille koorem on teadmata. Stipendiumid, ametikohad, ahvatlevad uurimisprogrammid ja avalik tänu on kiusatuseks ka filosoofidele. Seetõttu kerkib küsimus, kui kaugele võime filosoofilisele teooriale rakenduste otsimisel minna. Ma loodan, et filosoofilistel argumentidel on oma loomulikud mõistlikkuse piirid; näiteks hoolitsemine ärielu moraali eest tundub olevat üpris filosoofiaväline ülesanne.
sama ajani" [Vahtre, L., 2000, lk. 36]. Vaatame, mida kostab meile von Wright kreeklaste ajakäsitluse kohta: ,,Kreeklaste kohta võib ütelda, et nii nagu nad teatud mõttes eitasid ruumi, ... eitasid nad ka aega ehk kõigi üksiknähtuste ühist meediumi. Aeg, ütleb Aristoteles, on vahemaa kahe nüüdsuse vahel. Ruum on vaheruum ja aeg on vaheaeg, intervall. See nägemus ajast seletab, miks muutumise, liikumise probleem valmistas kreeka filosoofidele ületamatuid raskusi. Nii nagu tühi ruum on to me on on muutumine näivus. Tõeline on ainult kehade viibimine praeguses hetkes." Veel lisab von Wright samas, et kreeklastel oli puudulikult arenenud kronoloogia ja väga primitiivne viis mõõta aega. [Wright, G. H. von, 1996, lk.111] Eestlastel ei paista olevat aja- ja ruumiprobleemi. Meie tulevik on eshatoloogia ja keel seletab ülejäänu. Kreeklaste ajaprobleemi võiks selgitada mõni filoloog, kes oskaks
Kirjutab ladina keeles. Arvab, et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose "Africa" ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus". "l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema. Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi(Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming. LUULE
2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla. 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi? Filosoofidele jääv ülesanne on käsitleda kõike seda , mis ei ole haaratav teaduslike meetoditega 1)Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2)Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame kasutades aksioome jms 3)Filosoofilised küsimused: Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja
järsk, halastamatu ja karm nagu Augustinus, nii annab ka Kierkegaard aru oma Jumala kohtu ees.(Saarinen 1985) Kuid samal ajal on Kierkegaard mänglev, veetlev ja lõbus tema sulest sünnivad ühtemoodi kergelt nii ,,Ahvatleja päevik'' kui ka ,,Ahistus'' või ,,Surmatõbi''. Ta on paatoslik religioosne mõtleja, ta on satiirik ja veidrik, ta on sõnaakrobaat: ta on kõike seda ühteaegu.(Saarinen 1985) Kierkegaard on raskesti mõistetav mees, keeruline filosoof filosoofidele. Tema raskestimõistetavus on tahtlikult tekitatud. Me ei leia tema raamatutest süsteemsust ega ka mingit üksikisikuste esitatud ja määratletud süsteemi. Kierkegaard ei argumenteeri, ei esita fakte ta isegi ei ürita seda teha. Ta ei püsi ei filosoofilise ega ka mingi muu proosa raamides; ta liigub mitme stiili vahel ega hooli mõistelistest määratlustest. Ta avaldab ühe raamatu teise järel pseudonüümide ja mitmekordsete pseudonüümide all, ta opereerib tegelaskujudega
Ta on pidanud möönma hinge kausaalset mõju kehale ja ümberpöördult. Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi. Kuidas võib oluliselt erinev hing mõjuda oluliselt erinevale kehale. Descartes'i lahendus on kahtlematult puudulik. Kuid ta teene on ühtlasi ka kaheldamatu. Just ratsionalistliku liialdamise kaudu tegi ta psühhofüüsilise probleemi, seega inimloomuse sügava irratsionaalsuse probleemi teravaks maailmavaate probleemiks, mis siit peale rahu ei anna järgnevatele suurtele filosoofidele, nagu Spinoza, Leibniz j.t. ja mis moodustab ühe neist igavestest probleemidest, mis inimestele lahenduseks üles antud. Ja Descartes'i loodusmetafüüsika teene seisab selles, et mateeria mõiste ja materiaalsete füüsiliste sündmuste mõiste asetatakse uude valgusse. Nüüd lõpuks on mateeria mõiste täielikult vabastatud sellest väga küsitavast korrelatsioonist vormi mõistega - millises korrelatsioonis ta viibis kogu keskaja kestel.
see kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tuleviku visandumisest. Eksisteerib vaid sel määral kuivõrd ta end teostab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu . Inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab ja mitte selline nagu ta tahaks olla . · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on õpetus mis on rangemast rangem. Mõeldud kitsalt asjatundjatele ja filosoofidele. On olemas kaht tüüpi eksistentsialiste: kristlikud ja ateistlikud. Mõlemal neil on ühine arusaam, et eksistentsialism eelneb olemusele. Eksistentsialismi esimeseks sammuks on teha igast inimesest oma olemise peremees ja asetada ta õlule täielik vastutus oma eksistentsi eest. Esimene põhimõte on see, et inimene pole midagi muud, kui see, kelleks ta end teeb . · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega?
Ettevalmistus arutluseks Renessanss ja humanism: Uus maailmavaade hakkas kujunema 14. sajandil Itaalias ajastu nimeks sai renessanss. Tähelepanu keskpunktis oli inimene ning seda nimetati humanismiks. Erinevalt keskajast, kui rõhk oli inimese hingevajadustel ja mõtetel, rõhutati nüüd just keha vajadusi. Enam ei arvatud, et keha oleks patune ja kaduv. Maine elu pidi olema nauditav. Humanismi ideed tekkisid toetudes antiikkultuurile ja selle aja filosoofidele. Samuti muutus ka kunst hakati uuesti väärtustama antiikaja skulptuure ja maale, inimesi hakati taas alasti ja võimalikult tõetruult (kuid siiski täiustades) kujutama. Sellel ajastul ilmus palju kuulsaid teoseid, mille keskmeks samuti humanismi ja renessansi ideed. Ühed kuulsaimad poeedid ja kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Ilmus teoseid, milles kritiseeriti julgelt ühiskonnakorraldust ja poliitikat, räägiti
............................................................................................. 6 eksperimentaalteaduse (ld expermentum `katse') idee mõjukaks propageerijaks. Ses suhtes vastandus ta ilmselt keskaja Avastamismeetod .................................................................................................. 7 filosoofidele, kelle jaoks raamatutarkus oli usaldusväärsem kui Lisa ....................................................................................................................... 10 kogemus3. Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon" (1620) ..............................................................
Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime, ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle 9 11 puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006). Heaolu olemasolu ja selle määratlemine, samuti heaolu mõõtmine on huvi pakkunud erinevate ajastute filosoofidele ja sotiaaltedlastele terves maailmas. Kuidas siis ikkagi heaolu mõõta? Uurimise ja mõõtmise teeb keeruliseks hindaja ja vastaja roll ja subjektiivsus. Kas hinnangu oma heaolule annab inimene ise või lähtub mõõtja vaid objektiivsetest teguritest. Kuna iga inimese hinnang oma heaolule on subjektiivne, saame individuaalse heaolu puhul rääkida subjektiivsest heaolust. Tegemist on inimesele nii olulise, nii
muusika iseloom ning funktsioon igapäevaelus. Muusika ideaaliks ning ka ühtlasi domineerivaks stiiliks oli kombinatsioon luulest, meloodiast ja tantsust; instrumentaalmuusikat peeti alamaks, sest see ei suutnud luua täiuslikku elamust. Muusikaline kontseptsioon oli eraldi kunstivorm, kusjuures oluline ei olnud mitte ainult rütm, meloodia ja harmoonia, vaid ka sõnad ja liikumine. Muusika võis luua ning kanda edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid muusikas oma liitlast. Igasuguse lüürilise luule eesmärgiks oli õpetada, täpne funktsioon olenes zanrist: pajaanid jutustasid jumalatest, õpetades pühendumust; eepilised poeemid kiitsid kangelaslikkust ning ettevõtlikkust. Kreeka muusika portreteeris ning kujundas välja kultuuriväärtusi, mis kehastusid sõnades, tantsus, meloodias, saades kindlat eetilist
inimese personaalse taasühinemise jumalaga. Kristuse aktsepteerimine päästjana oli ainuke tee lunastusele. Pauluse kreeka filosoofa taust oli iseäranis mõjustatud Platonist. Paulus võttis vägagi omaks Platoni arvamuse, et tõelisi teadmisi saab hankida ainult sensoorset informatsiooni vältides. Paulus teisendas selle arusaama jumalikku sädet sisaldava hinge ja maise keha vaheliseks võitluseks. Kuid seejuures tegi ta midagi, mis oleks enamikule kreeka filosoofidele olnud üpriski vastumeelne: ta seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. Ta leidis, et ainuüksi usust piisab personaalseks lunastuseks. Seega ei defineerunud hea elu selle filosoofilise käsitluse järgi enam ratsionaalsetes terminites, vaid inimese valmisolekus alistada oma eksistents jumala tahtele. Elades jumala tahtele vastavalt, garanteeriti inimesele privileeg veeta igavik jumala õnnistuse rüpes pärast maapealse eksistentsi lõppemist
Kuna Lissaboni lepingud on olnud senini vaid paberil, püüdsid kolm suurriiki arutada küsimust, kuidas seda praktikas ellu viia: kuidas suurendada majanduskasvu ning anda hoogu teadus- ja arendustegevusele. Ja seejärel tutvustada oma seisukohti ka teistele ELi riikidele. 29. V 2005 hääletasid prantslased Euroopa põhiseadusleppe vastu. Sellele eelnes laiaulatuslik debatt, kuhu kaasati lisaks kirjanikele ja filosoofidele kogu rahvas. Prantsuse ajalehed ja televisioon tegelesid põhiseaduslepingu süvaanalüüsiga ning arutasid, kuidas see mõjutab nende rahva saatust. Need laiaulatuslikud vastukajad viisid aga palju tõsisema diskussioonini: milline on Prantsusmaa tulevikuroll nii Euroopa Liidus kui maailmas? Probleem on üles kerkinud sellest, et 1958. aastast alates, kui presidendiks sai Charles de Gaulle, on Prantsusmaa kultiveerinud endast
Kirjutab ladina keeles. Arvab, et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose "Africa" ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus". "l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema. Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaarzanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi(Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming. Luule
5 Tahe(volja) Tahte sekkumine mõjustab paljude psüühiliste prostsesside kulgu; meeleorganeile kättesaadavate objektide tundmaõppimist ja tajupiltide meeldejätmist, judlevat mõttetööd, kujutlust, fantaasiat, tundeelu. Tahtevadadust nagu isiksuse iseväärtustki hakati rõhutama alles inimajaloo uuemal perioodil renessansist alates. Erilist huvi pakkus tahtevabaduse problemaatika eksistentsialistliku suuna filosoofidele. Ülimat tahtevabadust nautiv inimene ei lase end piirata moralist ja südametunnistusest ning on vaba ka vastutustundest teiste inimeste ees. Tahteline ja mittetahteline tegutsemine Mittetahteline tegutsemine on tahtelisest varasema tekkeajaga. Selle näideteks on silmatera iseeneslik ahenemine ja suurenemine, silmade pilgutamine, neelatamine, aevastamine ja reflektiivsed reaktsioonid. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi
Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama". Esimesel pilgul oleks raske kujutada ette veel donkih- hotelikumat katset kui püüda veenda inimesi, et selliseid omadusi nagu kvaalid ei ole olemas; siit selle peatüki irooniline pealkiri. Ent ma ei naljata. Minu sihiks on õõnestada. Ma olen väljas selle peal, et kummutada ettekujutust, mis ühel või teisel kujul on "ilmne" enamikule inimestest teadlastele, filosoofidele, tavainimestele. Minu jahisaak on masendavalt raskesti tabatav; niipea kui ta taandub ühe argumendi ees, ilmub "ta" taas uues kuues, näiliselt süütu kõikide süüdistuste ees. [2659] Millist ettekujutust kvaalidest ma püüan välja juurida? Kõigel reaalsel on omadused ning kuna ma ei eita teadvusliku kogemuse reaalsust, möönan ma, et teadvuslikul kogemusel on omadusi. Enamgi veel, ma möönan, et iga isiku teadvusseisunditel on omadusi, mille tõttu noil seisunditel on selline
Selgitage seda teooriat. Juba ammustest aegadest saadik olevat Sokratese järgi mõista antud, et see, kes saabub Hadesesse sissepühitsematult ja lõpuni jõudmata, see saab lamama mudas, kes aga saabub sinna puhastunult ja sissepühitsetult, saab elama jumalatega. Hadesesse saab jõuda vaid hing, mitte keha. Hinge puhastumiseks peab Sokrates aga naudingute, hirmude, himude ja muude keha vajaduste välja vahetamist mõõdukuse, vapruse, arukuse ja muu sellisega. Viimane on omane vaid filosoofidele. Hing saavutab puhtuse seda enam, mida enam ta keeldub olemast keha ori. 17 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokratese vastus Kritonile tema matmistalitluste kohta väljendab seda, et temale kui filosoofile on omane hingeline tegevus ja matmise ajaks on ta hing juba kehast eemaldunud. Keha ilma
illustreerida üldist mõttehoovust.!) Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad. Kuid on kahju, et hinged siinsesse maailma rännates unustavad ideede maailma ilu ja tõe. Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid on just seetõttu, et nad omavad selliseid anamneesivõimelisi hingi, õigustatud juhtima ning korraldama selle ühiskonna elu, kus nad elavad. Mis filosoofil mõttesse tuleb, mida filosoof tõeks ja heaks peab, selle teostamine ühiskonnas on õigustatud. Idee tärkamine filosoofi hinges on iseenesest hea ja õige alus inimeste elukorra õigustamiseks või muutmiseks. Mõni filosoof on kuninglik, tema hing tunneb ideede
keerukas geoid Topograafilise profiili, geoidi pinna ja referentsellipsoidi pinna erinevus: Maa lapikus – olenemata Maa tegelikust kujust võib Maa pinna väikest piirkonda enamiku ülesannete lahendamisel pidada lamedaks. Näiteks väikese linna kaardi võib koostada nii, nagu Maa pind oleks lame ja selle linna suurune. Maa kuju suures mastaabis on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Vanaajal oli Maa kuju oluline ainult meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta
kogemusi ja oskusi; suutlikkust eristada olulist mitteolulisest, projekteerida olemasoleva alusel võimalikku tulevikku, arvestada tegude eetilist konteksti jpm. Filosoofia, tarkuse otsing, on sellest vaatepunktist maailma mõistuspärane uurimine, mis viiks tegelikkuse selge, kriitilise, põhjaliku mõistmise poole. See selgus omakorda võimaldab elada väärikat, head elu. On olemas n.ö puhta mõistuse filosoofiaid, filosoofiat filosoofidele, kui ka praktikale suunatud filosoofiaid, niisuguseid mõttesüsteeme, mis püüavad tegelikkust (paremaks?) muuta. Filosoofial puudub oma spetsiifiline ja läbiv uurimisaine (vrd matemaatikaga!); filosoofiline arutlus võib käivituda kultuuriruumi mistahes punktist. Filosoofia on pigem ,,ükskõik mille teooria (theory of anything)" kui ,,kõige teooria (theory of everything)" (R. Scruton). Tõesti, selles aspektis (tegelikult mitmes teiseski) on filosoofial oluline sugulus matemaatikaga
Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades. Ka riik pidi Platoni meelest vastama hüve ideele ja tagama vooruslike kodanike kasvatamise. Seega võisid riiki juhtida üksnes, need kes hüve ideest aru said. See aga oli tema meelest jõukohane üksnes filosoofidele. Öeldust lähtuvalt esitas Platon oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mis kasvataks vooruslikke kodanikke ja tagaks, et ainult nemad pääsevad riigi etteotsa. Töötegemine tuli jätta vähemvõimekamate osaks, andekamad ja tublimad seevastu pidid lapsepõlvest peale pühenduma õppimisele ja igakülgsele enesearendamisele. Neist pidid saama riigi kaitsjad ja korraldajad, kelle hulgast parimad tõuseksid
ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Alustame siis sellest, et jätame kõrvale kõik faktid,7 sest need ei puutu kuidagi meie küsimusse. Me ei pruugi pidada sel teemal läbiviidavate uurimistööde tulemusi
välja kolm praeguseni olulist loogilis-filosoofilist koolkonda: logitsism, formalism ja intuitsionism. Gödeli ning Churchi negatiivsed resultaadid 1930. aastatel hakkasid aga matemaatikute huvi loogika vastu vähendama, ning praegusajal ei ole puhta matemaatikaga tegelejate seas loogika kuigivõrd tuntud või huvipakkuv ala. Paralleelselt matemaatikute huvi vähenemisega muutus loogika üha olulisemaks analüütilistele filosoofidele - sajandi keskpaiga suurkujudest nimetaksime Carnapit, Lukasziewiczit, Wittgensteini ja Kripket. Nimetatud arenguga seoses hakati välja töötama mitmesuguseid uusi mitteklassikalisi loogikaid. Elektronarvutite leiutamine sajandi keskel ja majanduse, teaduse ning ühiskonna süvenev arvutiseerimine andsid loogikateadusele uue võimsa tõuke. Viimaste kümnendite jooksul on loogika areng olnud üha enam seotud arvutiteadusega, ning vastupidi
annaabi.ee 
