Ajalugu(keskaja lõpp) ( pt.30-33) (0)

Ajalugu

Ptk 30-33
MÕISTED:

Karavell – hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti.

Ladina puri – hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult.
Kompass – keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda.
Pärgament – eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk.
Manufaktuur – käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani.
Palgatööline – inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks.
Tarastamine – hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks.
Pank – asutus, mis kogub , hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid.
Intress – rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda. Arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast.
Humanism – inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Renessanss – prantsuse keeles taassünd. Hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks.
Monarhia – valitsemisvorm , kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja.
ISIKUD:

Johan Gutenberg – sakslane, kes leiutas 1440’ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud .

Erasmus Roterdamist – saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose “ Narruse kiitus”, kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust.
Karl V – Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks.
Osman I – isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi.
AASTAARVUD:
1440 – Johan Gutenberg leiutas trükikunsti.
1519 – Karl V valiti Püha Rooma keisriks.
1494 -1559 – toimusid Itaalia sõjad, kus Itaalia laastati põhjalikult prantslaste ja hispaanlaste poolt.
1453 – Türgi sõjavägi piiras Konstatinoopoli ja linn vallutati. Linna langemisega tähistatakse Bütsantsi riigi lõppu.
TEEMAD:
Millised muutused toimusid keskaja lõpul, tehnikas; sõjanduses; merenduses ja raamatu kirjutamises ?
Tehnikas olid kõige suuremad edusammud mäetööstuses ja metallurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas, mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta, ning sellega sai alguse malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks.
Sõjanduse suurim muutus oli see, et hakati valmistama tulirelvi. Suurtükkidele järgnesid püssid ja need tõrjusid välja kiviheitemasinaid ja ambe. Tulirelvade kasutuselevõtu tõttu kaotas ratsavägi oma osatähtsust.
Merenduse suurim edusamm oli see, et võeti kasutusele ladina puri. Samuti arendati ookeanisõiduks ideaalne laevatüüp- karavell. Lisaks leiutati kompass, mis oli suureks abiks kaugemate ookeanisõitude tarbeks.
Raamatukirjutamisele aitas kaasa pärgamendi leiutamine , kuid raamatute ümberkirjutamine võttis kaua aega. Hiljem hakkas levima hiinlaste leiutatud paber, mis pärgamendi troonilt lõi. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli ikkagi aeganõudev. Olukord muutus, kui leiutati trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu.
Millised muutused toimusid majanduses ?
Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida.
Itaalia linnad keskaja lõpul .
Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova , mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence , kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega.
Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal .
Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks.
Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile.
Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas .
15.’nda sajandi lõpul oli 2 tugeva kuningavõimuga riiki, need olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Neile lisandus ka Hispaania. See maa oli pikka aega olnud mauride ülemvõimu all, kui hispaanlastel õnnestus tõrjuda nad pürenee poolsaarele, kus nood langesid kristlaste kätte. Neis kolmes riigis hakkasid kujunema monarhiad. See on valitsusvorm , kus võim kuulus kuningale, kes valitses riiki ametnike toetusel.
Osmanite riikide blablabla :D