Rooma kultuuri mõju tänapäeval (1)

Rooma kultuuri mõju tänapäeval
Essee
Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas.
Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele . Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi – rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast.
Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. Oluliste seaduste kaheteistkümnele tahvlile jäädvustamisel kujunes oluliseks sõnaühend ius scriptum – õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke , olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele.
Kristlus , mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk . Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad , on kristlus midagi just sellele riigile omast.
Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga – ühe näitena võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma.
Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks sai, on neist treitud lugematul hulgal erinevaid filme, rääkimata juba varem avaldatud raamatutest. Mõisted nagu „keiser“ ja „ gladiaator “ on sageli tuttavad juba koolieelikutele, täpselt nagu ka harjastega leegionärikiiver. Rooma riik on endast loonud võimsa kujundi, mis toimib veel 1500 aastat hiljemgi; oma osa on mänginud ka tänaseni püsivad viaduktid ja amfiteatrid , oma aja sümbolid.
Ehkki roomlased kopeerisid valdavalt neile sobivaid aspekte eelnevate tsivilisatsioonide kultuurist, on nad paljut siiski ka loonud või edasi arendanud ning elavad seetõttu tänaseni inimeste mälus, kommetes ja tegudes.