nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga
· õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
· õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. - Denitrifikatsioon- Denitrifikatsioon on lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid.Denitrifikatsioon toimub harilikult üksnes anaeroobsetes või mikroaerofiilsetes tingimustes, näiteks kihistunud veekogude põhjakihis. - Fiksatsioon- Fiksatsioon ehk fikseerimine on kudede ja rakkude surmamine ning konserveerimine teatud kemikaalidega (fiksaatoritega), külmutades või kuumutades, et nende struktuuri uurimiseks säilitada - Immobilisatsioon- bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, nii et säilib selle bioloogiline aktiivsus. NH4- ammooniumlämmastik NO3- nitraatlämmastik NH4NO3- ammooniumsalpeeter Fosfor · Arenguelement · Osaleb ainevahetuses;õitsemisel, valmimisel
• Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum,
Eelis on objektist nähtava 3Dtajumine. 19. Mis on normaalse binokulaarse nägemise puhul nägemisuuna lähtekohaks? 20. Kirjelga lühidalt Heringi egotsentrilise nägemissuuna seadust. - Mõlema silma silmakesksest joonest moodustub üks egotsentriline nägemisjoon. Kükloobi silma esmase nägemisjoone suund on võrdne kahe silma esmase nägemisjoone keskmise suunaga. 21. Mis on vahet ekstsentrilisel fiksatsioonil ja ekstsentrilisel nägemisel? - Ekstsentriline fiksatsioon areneb tüüpiliselt lapspõlves koos strabismi ja amblüoopiaga ning patsient ei ole probleemist üldse teadlik. Ekstsentriline nägemine ilmneb aga peale nägemise kaotust vigastuse või haiguse tagajärjel ja patsient kohaneb pigem nägemise kaotusega kui ebanormaalsusega. 22. Miks võib olla egotsentriline nägemissuund nihkunud rohkem ühe sil ma poole? juhtsilm, heterofooria, strabism, silma kaotuse puhul terve silma poole. 23. Nimeta kolm silmajuhtivuse tüüpi
teadvustamata; = vanemad, ühiskond; sissepoole võimalik täielikult lahendada. Piisavalt, et järgmisele tasemele suunatud agresioon vanemate vastu Igal tasemel optimaalne aeg. + psühholoogiliselt tugevamaks Arenguastmed:laps peab lahendama konflikti soovi- -lahendus: võib tekkida kohanemisraskused. piirangu e IDi-vanemate vahel (fiksatsioon-jäädakse 1. ...-1,5a- USALDUS-USALDAMATUS:ema, turvatunne; maailm-ema. Hea ema-hea maailm. mingile tasemele pidama--probleem täiskasvanuna) 2. 1,5-3a- AUTONOOMSUS-HÄBI:ema-isa, vabadus, liigne a) ORAALNE ...-18- suu- luua turvaline sõltuvussuhe
Falliline faas kestab 3. kuni 5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele. Iseloomulikuks on lapse võitlemine intiimsuse nimel, mida vanemad omavahel jagavad. Seda faasi iseloomustab lapse tahtmine minna koos vanematega voodisse ning armukadedaks muutumine tähelepanu üle, mida vanemad üksteisele jagavad. Ebaõnnestumine konflikti lahendamisel võib põhjustada selle, et inimene kartlik või võimetu lähedase armastuse suhtes; Freud arvas ka, et fiksatsioon võib olla homo-seksuaalsuse alus-põhjus. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse. Latentne faas: umbes 6. eluaastast kuni puberteedini. Latentne faas on suhtelise rahu faas. Seksuaalsed ja agressiivsed tungid on vähem aktiivsed. Genitaalne faas: puberteedijärgne. küpsus ja loovus, ning elu paremaks muutmine. Seega pole see ainult uue elu loomine (paljunemine), aga ka intellektuaalne ja artistlik loovus. Eesmärgiks on õppida, kuidas lisada ellu ja ühiskonda midagi konstruktiivset
1) Prelatentne periood sünd-7a – oraalne -1(imemine), anaalne 1-3 (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -tekib huvi vastassoo vastu, nauding seksuaalaktist 4) Fiksatsioon – kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri
märgamisel. Isiksuse kujunemine läbi astmete Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: · Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus.
mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka.
V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab
V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab
- lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat) - oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta) *potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid)
Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3(10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud NH4; Nitrifikatsioon- ammooniumühendite oksüdeerimine saadakse nitraatioon mis taimedele omastatav.; Denitrifikatsioon- Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp
lahustuvatest ainetest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sageli ka seotakse tahke mulla faasiga. bioloogiline neelamisvõime- seotud bioloogilise aineringega , kus organismid seovad mullas leiduvaid ained enda kudede väljaehitamiseks. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest
läga ~50% omastatav 1a-l. 5) Mineraalväetistega mulda antav lämmastik Mineraallämmastiku kogus ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust. Külvimaterjali, seemnetega läheb väike osa lämmastikust mulda, ka taimejäänustega jääb. NB! LÄMMASTIKUGA MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID On ka 5 kao allikat: 1. välja uhtumine (nitraatlämmastik, mitte ammooniumlämmastik). 2. Mulla pinnalt NH4+ ammooniumi lendumine ja denitrifikatsioon. Tingimisi kaod: - fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine MULLALAHUSES MULLAKOLLOIDIDEL MULLA SAVIMINERAALIDE
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas:
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas:
kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus
kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised Psühhodünaamiline - S. Freud – lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus
Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks–isa on pojale konkurent Elektra kompleks– ema on tütrele konkurent 2 ) Latentne periood(6/7-10a)–rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. ´ 3) Genitaalne periood (murdeiga-10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon–kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tag asi (prelatentsesse perioodi ) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides.
*Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. *Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle
o Väljakujunenud kiindumuse liigid: Kindlalt/turvaliselt kiindunud; Ebakindlalt/ärevalt kiindunud; Vältivalt kiindunud; Kaootiline. o Psühhodünaamiline lähenemine (S.FREUD): Alateadlikud soovid ja käitumised- need juhivad meid Lapseea kogemuste suur mõju Tasakaalu otsimine Fiksatsioon (keele arenguteooria) o Prelantne periood (sünd-6./7.a): Oraalne faas (sünd-1.a): suu (hammustamine- hiljemas elus nätsu, pliitais otsa närimine); agressiivne/passiivne (vajadus midagi süüa, teha suitsu) Anaalne faas (1.-3-a): potilkäimise õppimine; reteniivne (pigem ollakse elus korralik, hoolitsetud)/ekspulsiivne (olen omas elus väga räpakas, hoolitsematu)
Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik
Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Piaget uskus et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Freud psühhodünaamiline lähenemine, alateadlikud käitumised ja soovid(seksuaalne alatoon), lapseea kogemustel suur müju, tasakaalu otsimine, fiksatsioon. Kohlberg erinevad staadiumid. I staadium (3-10a) hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine. II Staadium (10-13) teiste arvamus, seadused ja kord III Periood (13-...a)sisemine koodeks ja üliinimlikud normid ja väärtused. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida
lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud
vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus
sensoorset tagasisidet. Massaaži võib patsient teha ka kodus iseseisvalt. Funktsioon Ettevaatlikult teostatud funktsionaalsed liigutused aitavad patsienti ükskõik millise ülajäseme probleemi puhul, kuid raskete esemete tõstmist peab nii kaua vältima kui luumurru piirkonna kallus on piisavalt tugev võimaldamaks raskete esemete tõstmist. Stabiilsed luumurrud Peamised printsiibid Välised fiksaatorid ja sisemine fiksatsioon ei asenda luu ühinemist: need on „tellingulaadsed“ vahendid nii kauaks kuni toimub ühinemine. Seni kui kallus on luumurru piirkonnas stabiilne, tuleb luumurdu ravida hoolikalt ning limiteeritud keharaskuse kandmisega alajäsemele. Liigset valu või luumurru ebastabiilsust pärast normaalse kalluse tekkimise perioodi, peab pidama väga tõsiseks märgiks ning kahluste korral tuleb esimesel võimalusel pöörduda ortopeedi poole. Liigese liikuvus
Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda: muutus rinna kujus või suuruses, valu või ebamugavustunne ühes rinnas, tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas, nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega, naha värvuse muutus, rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring Rinnavähi sümptomid on erinevad tihketest ,,tükkidest" ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.
väljatransistor inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. PROM 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal 5. High-Z (kõrge-oomiline) ja metall. Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut 1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. 2. tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> pulsatsioone Ideaalselt sobib Schottky diood. Transistoril UBE umb.= 0,7V, UBK = USch.diood umb 0,5V; pole. Tühijooksul Rt=->Ud=U2m=U 22 UKE = UBE UBK umb 0,7 0,5 umb 0,2V 3. unipolaarne, pingega juhitav. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust 5
Inimene oletab sageli, kas mingi asi saab juhtuda või ei saa juhtuda (tõenäosus 1 või 0), selle asemel, et opereerida sündmuste tõenäosustega. 3.Andmete saamise aeglus püsimälust. Seetõttu võivad olulised aspektid jääda arvestamata. 4.Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Inimesele näib, et lahendus ei ole enam kaugel. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus (fiksatsioon) ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast. 5.Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid. Samas viitavad ebareeglipärasused just lahenduse leidmise suundadele. 6.Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Seetõttu võidakse ülehinnata enda võimeid. Kui ettevõte on viimasel ajal saanud paar head töötajat, võib juhataja arvata, et kaadri valikuga on kõik korras.
roll) Alateadvuses (AT): vastuolu tunnete ning käitumise ja uskumuste (mõtete) vahel: psüühika ei lase sel juhul mõtetel taadvustuda ja need surutakse AT-sse ning jäävad sealt käitumist mõjutama -VÄLJATÕRJE Inimarengus surve vajaduse (toit, seks jne) rahuldamiseks - see tekitab pinge (libido), mis on energiaallikas tegutsemisele eesmärkide saavutamisel. Arengufaase läbides säiluvad eelmiste faaside iseloomulikud käitumised (erijuht- fiksatsioon - jääb varasema juurde, regression - pöördub tagasi varasema juurde) Inimene on tungide kogum ja tungid sunnivad meid tegutsema see annab energia vajaduste rahuldamiseks, seda kontrollib EGO - pragmaatiliste teadmiste kogum keskkonna ja sellega manipuleerimise kohta. SUPEREGO - indiviidi moraalinormide kogu-kontrollimaks EGO avaldumist KONFLIKT tungide ja SUPEREGO vahel - ärevus, sellega toimetulekuks: · väljatõrje
PPH (procedure for prolapse and hemorrhoids) anaalkanali kaudu tehtav limaskesta prolapsi resektsioon + hemorroide toitvate veresoonte läbiõmblus. Postop valu on vähem, kuid retsidiivid on sagedasemad. HAL hemorroidi arteri ligeerimine Doppler-kontrolli all. Hemorroidopeksia toitvate veresoonte ligeerimine ning hemorroidide läbiõmblus ja fiksatsioon. Tüsistused: Anaaltromboos: Väliste hemorroidide tromboseerumine, äkki tekkiv tugev valu. Ravi: paiksed salvid (valu vaigistavad ja turset alandavad), kõhukinnisuse ja -lahtisuse vältimine, NSAIDid või paratsetamool valu vastu, kirurgiline ravi on efektiivne esimese 48-72 tunni jooksul (hemorroidektoomia). Seesmise hemorroidi pitsumine: Võrreldes välise anaaltromboosiga oluliselt vähem valulik. Ravi:
oraalne periood (sünd-1a). Imemine anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five)
Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus.
-Ag-Ak reaktsioon ag lokaliseerimiseks 33 -Värvuva või fluorestseeriva ainega märgistamine -Elektroontiheda aine kasutamine (kuld, ferritiin,peroksüdaaas) 4.Kude fikseerimise eesmärk, fiksatsiooni meetodid 5. Kude fikseerimine formaliinis: positiivsus ja negatiivsus 6. Mis on kiiruuring ehk cito uuring patoloogia laboris 7.Miks kasutatakse antigeeni taastavaid lahuseid immunohistokeemias Antigeeni taastamine(Antigen Retrieval) -Formaliini fiksatsioon võib maskeerida ag -Eeltöötlus nn. ag-taastava lahusega: lagundab proteiinide ristsidemed (tekkinud formaliini fikseerimisel) Kasutatakse: -Kuumutamine ag-taastavaslahuses (sobib parafiinlõikudele) Nimetus: "Heat Induced Epitope Retrieval(HIER)". Ensümaatiline nimetus "Proteolytic Induced Epitope Retrieval (PIER)"). 8.Nimeta immunohistokeemias antigeeni taastavad meetodid 9.Immunohistokeemilise värvingu meetodil võib esineda mittespetsiifiline tausta värving:
• Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust Fosfor 25-30% orgaaniliste ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% (18-90 kg/ha) on taimedele omastatavas vormis. Praktikas ei ole otstarbekas planeerida mulla varudest kasutamist üle 10-20% aastas. Fosforiühendid alluvad mullas keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile. Kaalium Füüsikalis-keemiline neeldumine ja ka fiksatsioon on suuremad raskema lõimisega muldadel. Raskema lõimisega muldadel võib praktiseerida varuväetamist. Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20-40% ja rühvelkultuuride puhul 40- 60%. Kaltsium Mulla mineraalide koostises CaCO3 + CO2 + H2O → Ca(HCO3)2↓ Taimedele on omastatavad mullalahuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+-ioonid. Kaltsiumivaesed on happelised mullad. Lisaks lubiväetistele viiakse kaltsiumi mulda ka
hakkab cv-sid saatma, teine läheb ülemuse jutule). Vajadus->motiiv->pingutus Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib tekkida frustratsioon: Konstruktiivne reageerimine: 1) probleemi lahendamine 2) ümberstruktureerimine (täiendõpe nt- esmalt eemaldutakse eesmärgist. Minna enne tööd täiendõppele) Frustratsioon: 1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine
· oraalne periood (sünd-1a). Imemine · anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine · falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon.
Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Psühhodünaamiline lähenemine - S. Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid
Tänu fosforväetiste keemilisele neeldumisele on nende kadu mullast väljauhtumise teel tühine (0,5...2kg/ha aastas). See võimaldab neid edukalt kasutada ka perioodiliselt varuväetisena. Kevadise mullaharimise alla antakse fosforit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike, lupjamisel väheneb fosfori fiksatsioon ja omastatava fosfori osa suureneb. Kaaliumväetised ja nende kasutamine Kaaliumväetiste tootmise aluseks on erinevad toorsoolad st kaaliumi sisaldavad settekivimid. Nad jaotatakse: 1. kloriidsed, kus kaalium esineb KCl-na, 2. sulfaatsed, kus kaalium esineb K2SO4-na. Ka puutuhka võib kaaliumväetiseks pidada, milles on ligikaudu 5...10% kaaliumit. Kaalium esineb puutuhas karbonaadina. Sellest tulenevalt sobib puutuhka kasutada happelistel muldadel.
mõnikord otsivad teda, kuid tavaliselt ignoreerivad teda, kui ta tagasi tuleb. 39 40 • Kaootiline- selle grupi lastel puudub igasugune organiseeritud viis stressiga toimetulekuks. Nende käitumine on ebajärjekindel. Psühhodünaamiline lähenemine • Alateadlikud soovid ja käitumised • Lapseea kogemustel suur mõju • Tasakaalu otsimine • Fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) • oraalne faas (sünd - 1a) – suu – agressiivne / passiivne 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) • anaalne faas (1-3a) – potilkäimise õppimine – retentiivne / ekspulsiivne 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) • Falloslik periood (3 -6/7a) • Tüdrukutel peenisekadedus / poistel kastratsioonihirm • Elektra / Oidipuse kompleks • 2) Latentne periood (6/7- murdeiga) • 3) Genitaalne periood (murdeiga täiskasvanuiga)
Reageering sõltub sellest kui tähtis on meile eesmärk, mida saavutada üritasime, Kui pole nii oluline siis on ka reageering väiksem. Sõltub ka meie isiksuseomadustest – kui neurootiline me oleme ja positiivne jne. o Regressioon – hakkame käituma lapsikult. Kui sa plaka mul ei tõsta hakkan igapäev töölt varem ära minema. o Fiksatsioon – püütakse ühte edukat lahendusviisi korduvalt ja korduvalt kasutada, kuid see pole enam edukas. Arvuti ei lähe käima, sina vajutad nuppu, siis tuleb töökaaslane ytleb et oota, mis sul ei lähe see käima v, anna ma ajutan ka seda nuppu. Tegelt tuleks otsida põhjust kuskilt mujalt. o Eemaldumine – põgenemine, loobumine, allaandmine, käega löömine. Ma enam ei ürita
need traumaatilised kogemused alateadvusest välja tõmmata. Psühhoseksuaalarengu teooria Väga tähtsad on esimesed 5a. Isiksus kujuneb sellel perioodil ning täiskasvanu isiksus sõltub rohkel määral lapsepõlve kogemustest. Psühhoseksuaalne arengus eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: 1.Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi 2. Anaalne faas kestab 1
põletamise tagajärjel – N2O->NO2. NH3 – põllumajandus…………………N2O suurenenud viimase sajandi jooksul. Sademetega lisanduva nitraadi hulk suureneb iga aastaga. Lämmastiku sidumine Sinikud – ainsad, kes suudavad N2->NH3-ks. N2+3H2 =>2NH3 Lämmastiku sidumine nõuab energiat. Gaasiline lämmastik fikseeritakse orgaanilises vormis. Oligotroofsetes veekogudes oleks hea, kui seal sinikuid leiduks ja tõstaks produktsiooni. Süsteemid Lämmastiku fiksatsioon Merelised süsteemid Ookeanid 0-0,0004 g/m2/aastas Estuaarid ja rannikuveed 0,01- 1,56 Meriheinavööndid 0,84-50 Soolaveelised padurid 0,24-51 Tsüanobakterite matid 1,3276 Mangroovisood 0,03-2,6 Mageveesüsteemid Järved 0,001-0,28 Mageveepadurid 0,01-6
annaabi.ee 
