..........................................7 25 EEK.............................................................................................................................................7 100 EEK...........................................................................................................................................7 500 EEK...........................................................................................................................................8 5. Turvaniit...........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................12 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel 5 EEK 1994. aastal trükiti Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd täiendav kogus 10-krooniseid pangatähti, mis lasti käibele 1997. aastal
RAHA JA PANGANDUS TURVAMÄRGID 500 KROONI VÄLJALASKE AASTA:2007 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14
materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada. Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, mida saab iga inimene ise kontrollida. Need on turvamärgid, mis on nähtavad ilma abivahenditeta. Niisugused turvaelemendid on näiteks vesimärk, turvaniit ja hologramm. Teise tasandi elemendid on sellised, mida on võimalik kontrollida lihtsamate abivahenditega, nagu näiteks mikrokiri ja ultraviolettkiirguses helendavad kujutised. Kolmandasse tasandisse kuuluvad need turvaelemendid, mida on võimalik kontrollida vaid sepetsiaalsete seadmete abil. Need on sellised turvaelemendid, mida inimene ei taju, nagu näiteks elektrilised ja magnetilised omadused. 3.1 Üks ja kaks krooni
Muutuv värv tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurosel) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurosel). 1. Reljeeftrükk Pangatähe paber on katsudes tugev ja krabiseb. Reljeeftrükk Põhimotiivi, teksti ja nimiväärtuse trükivärv on tihedam. 2. Portreevesimärk Vaata pangatähte vastu valgust. Nähtavale ilmub pangatähe nimiväärtus ja akna kujutis. 3.Turvaniit Vaata pangatähte vastu valgust. Turvaniit paistab tumeda ribana ja väikeses valges kirjas on näha pangatähe nimiväärtus. 4. Portreehologramm Pangatähte kallutades ilmub paremal pool asuval hõbedasel ribal nähtavale pangatähe nimiväärtus ja euro sümbol 5. Smaragdroheline number Pangatähte kallutades on vasakus alumises nurgas kujutatud läikival nimiväärtusel näha üles ja alla liikuv valgusefekt. Lisaks muutub nimiväärtuse trükivärv smaragdrohelisest tumesiniseks.
KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes
Euro pangatähtede turvaelemendid Esikülg: vesimärk katkendlik number reljeeftükk mikrokiri turvaniit pangatähe paber ultraviolett valgus punktiirkiri hologramm Tagakülg*: pangatähe paber kuldne riba ultraviolettvalgus katkendlik number Müntide servad: 0,01 sile 0,02 sile, soonega 0,05 sile 0,10 stiliseeritud rihveldus 0,20 (kuju hispaania lill) sile 0,50 stiliseeritud rihveldus 1 vahelduv rihveldus 2 servatekst, peen rihveldus
· 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti · 50 senti · 1 kroon · 2 krooni Tänapäeva käibemündid: · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti · 1 kroon · 5 krooni 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel Allikas: internet 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 6 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13
Raha ei ole maailmast otsa saanud Euro Lühend EUR, tähis Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse sularahana Eurot kasutavad maad Euro turvaelemendid: Pangatähe paber Vesimärk Turvaniit Hologramm Muutuva värviga nimiväärtus USA DOLLAR Lühend USD, tähis $ Ameerika Ühendriikide rahaühik aastast 1785 1 USD = 0,73 EUR Kanada dollar Lühend CAD, tähis $ või C$ Kanada rahaühik aastast 1858 1 CAD = 0,75 EUR Austraalia dollar Lühend AUD, tähis $ Austraalia rahaühik aastast 1966 1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast
10-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,2006 ja 2007 25- kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,2002 ja 2007 50-kroonise väljalaske aasta on 1994 100-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,1999 ja 2007 500-kroonise väljalaske aastad on 1991,1994,1996,2000 ja 2007 Rahatähtede turvamärgid: Kolme lõviga vesimärk on rähatähtedel nähtav nii kupüüre vastu valgust hoides kui ka horisontaalasendis.Vesimärk on poolitatud ning asub rahatähtede servades. Rahatähti läbib turvaniit. Portreed on trükitud rahatähtede põhitooniga toon-toonis ning nende esiküljel on sõrmega kombatavad reljeefsed pinnad. Rahatähtedel on seerianumbrid.All vasakul olev horisontaalasendis number on musta värvi ja paremal serval vertikaalasendis olev erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat tooni. Rahatähtede valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtust. Alates 1994. aastast on lisaks eelloetule kasutusel järgmised turvaelemendid:
*2 ja 1 eurosel ning 50, 20 ja 10 sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias, Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. *5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. PABERRAHA Pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate pangatähtede esi- ja tagaküljel. Euro pangatähed on valmistatud puuvillpaberist, mis katsudes tundub krobeline ja tugev (mitte pehme ja sile). Pangatähe esiküljel paiknevad reljeeftrükis põhimotiiv, kiri ja nimiväärtus on muust pinnast kõrgemal või tihedamad. Reljeeftrükki on tunda, kui libistada sõrmedega või tõmmata küünega õrnalt üle pangatähe pinna
a) Väljaandmis panga nimetus b) Raha ühik c) Summa sõnaline väärtus d) Kõik allkirjad e) Rahatähel oleva kujutise/inimese nimetus Kujunduselemendid a) Raha formaat b) Servaelemendid c) Pilt d) Pangavapp Turvaelemendid a) Infrapunaelemendid b) Vesipilt c) Turvaniit d) Turvastruktuur e) Turvamark INIMESE NÄO PROPORTSIOONID Nende joonistamine 1) Silmad paiknevad näo poolel kõrgusel 2) Silmade vahe võrdub silma laiusega 3) Nina paikneb näo alumise osa ülemisel kolmandikul 4) Kõrvad paiknevad ninaga samal kõrgusel 5) Inimese suu ulatub näo alumise poole teise kolmandikuni KUJUTAMIS JA VORMIÕPETUS
Euro () on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania. Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Pangatähtedel on kasutatud mitmesuguseid turvaelemente, nagu vesimärk, turvaniit ja hologramm, et takistada võltsimist ja hõlbustada ehtsate pangatähtede äratundmist. Kaheksa nimiväärtusega mündid (1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ja 1 ning 2 eurot) erinevad oma suuruse, värvi ja paksuse poolest olenevalt nende väärtusest. 17 Euroopa kohus Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
