Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa liidu referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, parlament, keskpank, institutsioon, ühisraha, euroala, valuuta, hispaania, iirimaa, portugal, turg, luksemburg, regionaalpoliitika, institutsioonid, volinik, president, maastrichti, eliga, brüsselis, ülemkogu, rahaliit, küpros, slovakkia, sloveenia, majandusühendus, eesistuja, häälteenamus, kolmes, vastutav, juristid, tööhõiveEuroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................
asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986
suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri
suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri
ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 1.2 Üldinfo Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti,
...........................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU)..................................................................................
Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond. 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986
Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti
Aatomienergiaühenduse(EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). . EL kaart EL nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline
ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja
............................................................................... 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid.............................................................................................
Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45.
............................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas....
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu
aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu kaart Euroopa Liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist
• Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete
Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides
asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad
välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse turu laiendus, mida iseloomustavad ühised toote-eeskirjad ning kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Euroalal, mis praegu koosneb 19 ELi liikmesriigist, on kehtestatud ühisraha euro. Kõik 28 ELi liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, peavad võtma euro kasutusele pärast vähemalt kaheaastast ERM II-s osalemist ja lähenemiskriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpank (EKP) paneb paika ühtse rahapoliitika, mida täiendavad ühtlustatud eelarvepoliitika ja kooskõlastatud majanduspoliitika. Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset institutsiooni, mis vastutaks majanduspoliitika eest. See vastutus on jagatud liikmesriikide ja erinevate ELi
moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975
Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Nõukogu asutati 1949.a ning tema üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee Euroopa Parlament- Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest".
EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro
· Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon • Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • Loodi 1995. a. • 154 liikmesriiki
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga Roll integratsiooni protsessis: 8. Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu?
(Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ
inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. EUROOPA LIIT on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. 1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg 1973 ühinesid Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Austria Vabariik. 2004 laienes 10 riigi võrra EESTI, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta. 2007 ühinesid Rumeenia Bulgaaria Kanditaatriigid on Türgi, Horvaatia Makedoonia. Euroopa Liidu president on Herman van Rompuy. Euroopa Liidus peab olema tagatud 4 õigust: tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine. EL-i liikmemaks on 1,2% riigi SKT-st ja eelarvesse läheb ka 1,4% käibemaksust. ?
annaabi.ee 
