Ettevõtluse alused kordamisküsimused (0)

1. Mis   on   ettevõtluse   ülesanne   ühiskonnas?  Klientidel   on   suurem   valik   turul,   uute töökohtade loomine, pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine ning pakutavate hüviste omaduste ja kvaliteedi parendamine. 2. Nimeta   ettevõtluse   põhikategooriad   ning   kirjelda   nende   vahelised   erinevused. Ettevõtja (isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Ta pakub tasu eest enda teenust või toodet ja nende   müük   on   talle   püsivaks   tegevuseks),   ettevõte   (majandusüksus,   mille   kaudu ettevõtja tegutseb). 3. Nimeta ettevõtete liigid suurusekategooriate levinuimate piiride järgi ning too välja neile   omased   põhitunnused.  Mikroettevõte–   alla   10   töötaja,   väikeettevõte–   10-49 töötajat, keskmise suurusega ettevõte– 50-249 töötajat ja suurettevõte– üle 250 töötaja. 4. Milliste   peamiste   tunnuste   poolest   erinevad   ettevõtlusvormid   teineteisest?  Osanike vastutuse, suuruse ja osakaalu poolest; nõutava osakapitali ja sissemakse viisi poolest; igapäevaste tegevuste korraldamise lihtsuse poolest. 5. Mida tähendab piiratud vastutus ja kuidas on see seotud ettevõtte vastutuse määraga? Piiratud vastutus– osanik ei vastuta kogu oma isikliku varaga ettevõtte kohustuse eest. Seotud   on   see   sellega,   et   ettevõte   vastutab   oma   kohustuse   täitmise   eest   äriühingu varaga. 6. Milline tunnus on olulisim põhjendus või motivaator klassikalise äriühingu loomiseks? Sissemakse võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline ja ei pea vastutama oma isikliku varaga äriühingu kohustuste eest. 7. Millise väärtuse loomine on klassikalise äriettevõtte tegevuse eesmärgiks? Probleemi lahendamine, töökohtade loomine ja hüviste muutmine ning arendamine. 8. Mis on sotisaalettevõtlus?  Ettevõte, mis läbi oma hüviste müügi, soovib lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. 9. Milliste väärtuse loomine on sotsiaalettevõtluse tegevuse eesmärgiks?  Sotsiaalne ja majanduslik väärtus. 10. Mis vahe on ettevõtjal ja palgatöötajal?  Ettevõtja muretseb ise endale töövahendid, hoolitseb ise personali eest, katab ise puhkusetasu ja haigusepäeva kulud ning ei saa näiteks   koondamistasu   ega   muid   töötaja   õigusi.   Seevastu   on   palgatöötaja   puhkus fikseeritud seadusega ning ei ole vaba oma otsustes. 11. Milliste tunnuste põhjal eristatakse erinevaid ettevõtjate tüüpe? Iseloomusta neid.   Sündiv ettevõtja – isik, kes kaalub esmakordselt uue ettevõtte rajamist  ning on juba ka asunud kulutama oma aega ja ressursse ettevõtte 
rajamiseks.  Algaja ettevõtja – ettevõtja, kes on hiljuti ettevõtte rajanud, pärinud või ostnud, kuid kellel puudub varasem ettevõtluskogemus.  Harjumuslik ettevõtja – ettevõtja, kel on juba varasem 


ettevõtluskogemus olemas.  12. Nimeta ettevõte asutamise tasandid koos neid iseloomustava põhjendustega.  Ühiskonna tasand- iseloomustab, millise konkreetse nõudmise täitmiseks on ettevõte loodud
Piirkonna tasand- mida on ettevõte suuteline pakkuma piirkonnas, kus ta asub
Ettevõtte tasand- milleks on ettevõte vajalik iseendale 13. Kuidas   jaguneb   ettevõtluskeskkond?  Väliskeskkond   ja   sisekeskond.   Väliskeskkond jaguneb omavahel omakorda makrokeskkonaks ja mikrokeskkonaks. 14. Millest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Iseloomusta neid tegureid.  Sisekeskkond   hõlmab   elemente   organisatsiooni   sees.   Näiteks   töötingimused,   firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused. Need mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel.  15. Kuidas   jaguneb   organisatsiooni   ümbritsev   väliskeskkond?   Millised   on   selle omavahelised   seosed?  Väliskeskkond   koosneb   kõikidest   väljaspool   organisatsiooni asuvatest   institutsioonidest   ja   jõududest,   millel   on   tegelik   või   potentsiaalne   mõju organisatsioonile. Väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks.  16. Millistest peamistest teguritest koosneb makrokeskkond? Iseloomusta tegureid.  Poliitilised tegurid – mõjutab näiteks siis, kui seadused muutuvad, mis  mõjutavad ettevõtjat või tekivad mingid nõuded, mida ettevõte peab 
täitma.  Majanduslikud tegurid – näiteks olukord tööturul ja keskmine palk või  SKP muutumine.  Sotsiaal – kultuurilised tegurid – sündimus, suremus, elanike  haridustase, tervis jne.  Tehnoloogilised tegurid – uued tehnoloogilised lahendused, mis aitaksid ettevõtte kasumit suurendada.  Õiguslik keskkond – erinevad seadused, mida ettevõte peab jälgima.   Ökoloogiline keskkond – looduskatastroofid, ilmastik, jäätmekäitlus jne. 17. Millistest peamistest teguritest koosneb mikrokeskkond? Iseloomusta tegureid.   Konkurendid – turul konkureerivad eraisikud ja ettevõtted;  Kliendid – eraisikud ja ettevõtted, kes ostavad toodet või teenust;
 Tarnijad – eraisikud ja ettevõtted, kes varustavad ettevõtet tooraine või intellektuaalse väärtusega;  Regulaatorid   –   ettevõtte   tegevust   mõjutavad   organisatsioonid,   nt. Valitsusasutused.


18. Mis   on   huvigrupid,   sh   sisemised-   ja   välised?   Mis   seos   on   ettevõtte   ja   tema huvigruppide vahel? Kuidas nad võivad olla ettevõttega seotud? 
Huvigrupid   on   inimesed   või   nende   grupid,   kes   mõjutavad   või   keda   mõjutab organisatsiooni   eesmärkide   saavutamine.   Huvigrupid   aitavad   kirjeldada organisatsiooni.
Sisemised huvigrupid on personal, juhid jne.
Välimised   huvigrupid   on     kliendid,   tarnijad,   konkurendid,   koostööpartnerid (mittetulundusühingud   või  ükskõik   milline   teine   huvitatud   organisatsioon   ka   mõne teise   huvigrupi   esindaja),   regulaatorid   (näit.   keskkonnakaitse-   ja tervishoiuorganisatsioonid,   roheliste   ühendused   jt.)   ja   kreeditorid   (näit.   pangad, riskikapitalistid jt.).
Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab huvigruppe mõjutada – millised on organisatsiooni huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks 19. Millised on ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad? Nimeta.  Tootmine  Arendus  Müük  Klienditeenindus  Turundus  Finantsarvestus  Personaliarvestus  raamatupidamine 20. Millised on need kaks põhilist võimalust äriidee loomiseks?   Genereerida uus äriidee   Arendada edasi juba tuntud äriideed 21. Millisele küsimusele vastab ärimissioon ja millisele visioon? Ärimissioon- kelle vajadusi, milliseid vajadusi, kuidas.
Visioon- Kuhu soovitakse jõuda ning kuidas 22. Selgita oma sõnadega mõistet „ärimudel“ sisu ning selle loogikat. Ärimudel peegeldab juhtkonna nägemust sellest, mida ja kuidas kliendid tahavad ja kuidas saab ettevõte kõige paremini kasumit teenides neid vajadusi rahuldada.  23. Kas mõisted ärimudel ja äristrateegia on sünonüümid? Põhjendage.  • Strateegia on viis, kuidas võita eristudes kliente;


• Ärimudel kirjeldab, kes on sinu kliendid ja kuidas plaanid neile väärtust pakkudes raha teenida. 24. Kelle nägemust peegeldav ärimudel? Juhtkonna
25. Milline seos on ärimudeli ja äristrateegia vahel?  Mõlemad on plaanid, kuidas saada kliente juurde. 26. Milliste peamiste turumajanduse põhiküsimustele on ärimudeli loogika üles ehitatud? Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? 27. Mis on ärimudeli keskmeks? Miks? Kirjelda selle rolli toote või teenuse pakkumisel. Väärtuspakkumine. Teenuse või toote pakkujal on selge eristuvus konkurentidest. Tänu sellele on ta edukas. 28. Mis on unikaalne müügiargument? Argument, mis eristab toodet konkurentidest. Unikaalsed müügiaargumendid on toote need omadused, mis ärgitavad tarbijat seda toodet ostma, eelistades seda konkurendi tootele.
·         USP (Unique selling propositions)
·                 USP tähendab eelkõige oma pakkumise näitamist ülekaalukamalt paremana ja/või erinevamana konkurentide pakkumistest.
·                 Sinu USP peaks ideaalis olema midagi sellist, mida su konkurendid oma toodete/teenuste kohta öelda ei oska. 29. Võrgustik on defineeritav kui ...? Ettevõtjate koostöö ehk partnerite olemasolu. 30. Milliseid võrgustike tüübid kuuluvad Snow jt järgi organisatsiooni võrgustike hulka? Sisevõrgustik - idee panna organisatsioni allüksused tegutsema turutingimustes, mis sunniks   neid   pidevalt   otsima   uuendamise   võimalusi   parandamaks   tootikkust   jn efektiivnäitajaid.
Püsivad   võrgustikud   -   osaline   võõrteenuste   kasutamine   ja   kaasomand organisatsioonile, mis enamasti antakse ühe organisatsiooni kasutusse.
Dünaamilised võrgustikud - kiire areng ja see, et osalejaid sunnib koostööle tõsine võimsuse puudujääk, mis omakorda tingib ulatusliku allhankijate kasutamise.