Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtluskeskkond Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid

Ettevõtluskeskkond Eestis


Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust.
Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus , valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine , tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus . Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid , haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu.
Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel:
  • ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist;
  • oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse
  • tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.

Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
Ettevõtteid liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Ettevõtteid võib liigitada näiteks ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi.
Tegevused, millega ettevõtja kokku puutub on otseselt seotud ettevõtte tegevusalast. Tootmis- või teenindusettevõte, toitlustus-või IT teenuseid osutav ettevõte, neis kõigis on vajalik tegeleda ettevõtte juhtimisega, kapitali hankimise ja rakendamisega või varustamisega.
http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtluskeskkond.html
http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtluse_thtsus_ja_vajadus.html
http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtlus_ja_ettevtja.html
http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtete_liigitus.html
http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtte_funktsioonid.html

Kahe riigi vaheline võrdlus (Eesti ja Taani)


  • Taanis pole kohustuslik koolis käia.

*Eestis on kohustuslik põhikoolis käia.

*Eestis on oluline omandada haridust ja oma oskuste laiendamine.
  • Avatud ja arenenud majandusega riik.

*Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.
  • Taanil on mitmekesine majandus, kuna loodusvarasid on seal saadaval vähe, sõltub see täielikult inimressurssidest.

*Eesti majandus kasv on väga kiire.
  • Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal.

*Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot.
  • Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad.

*Eesti peamised ekspordiallikad on õlu,siider, lond- drink ja mahl .
  • Taanil on üleriigiline heaolu süsteem, mis tagab kõigile taanlastele maksudega rahastatud tervishoiu süsteemi ja töötuskindlustuse.
  • Taani maksukoormus on 47,5%, mis on OECD riikide seas üks kõrgeimaid.

*Eestis on maksukoormus 36%.
  • Taani Kuningriik on koduks ligi 5,6 miljonile inimesele.
  • Taani rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km².

*Eesti rahvastiku tihedus on 28,6 in/km².
  • Taani rahvaarv oli 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628[2]

*Eesti rahva arv on 1 286 540.
  • Taani keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat.

*Eestis on keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 83,2 aastat.
  • Taanis on õppureid 1 miljon.

*Eestis on 1578 ,6 õppurit.
  • Taani käibemaks on 25%.

*Eestis on käibemaks 20%.
  • Taani tähtsad valdkonnad on transport, põllumajandus, jäätmed ja keskkond.

*Eesti tähtsad valdkonnad on majandus, rahvastik, keskond , sotsiaalelu ja loendused.

Lepinguline baas


Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud :
  • Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92)
  • Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93)
  • Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93)
  • Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93)
  • Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe (jõustus 25.11.93)
  • Lennundusleping (jõustus 29.11.93)
  • Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
  • Kokkulepe diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuva esinduse töötaja ülalpeetavate töötamise kohta vastuvõtvas riigis (jõustus 27.08.02)
  • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli rakendamisel tehtava koostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum (jõustus 25.09.03)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 07.04.05)

http://www.vm.ee/?q=node/169
Ettevõtluskeskkond Eestis #1 Ettevõtluskeskkond Eestis #2 Ettevõtluskeskkond Eestis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Lindmets Õppematerjali autor
Eesti ettevõttekeskkond, Eesti ja Taani vaheline võrdlus, Eesti lepinguline baas Taaniga.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014
9
docx

Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014

Võrumaa Kutsehariduskeskus Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014 Juhendaja: Anu Seim Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus

Ettevõtlus alused
Majandus ja ettevõtluse alused
18
doc

Majandus ja ettevõtluse alused.

Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:

Majanduse alused
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. ­ Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon ­ EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina ­ Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel Kodanikuühiskonna ettevõtmiste toetamiseks on toimib alates 2008.a. Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mida rahastatakse riigieelarvest iga-aastaselt 20 miljoni krooniga (täpsemalt vaata www.kysk.ee - millised projektid on pälvinud toetuse jmt)

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus puhtale keskkonnale · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud · kultuur: mitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale ­ strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur ­ MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS. Sotsiaalne kihistumus ­ RAHVASTIKUJAOTUS, KUS TEATAVATE SOTSIAALSETE TUNNUSTEGA INIMRÜHMAD ON JÄRJESTATUD KIHTIDESSE VASTAVALT NEILE KUULUVATE

Ühiskonnaõpetus
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada. Arvata võib, et punase riidekanga tootmine Eestis vähenes tunduvalt peale nõukogude aja riiklike pühade kadumist ning kampaaniate ja tänavarongkäikude ärajäämist. 1.2.3 Kuidas toota? Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum? Natuke järele mõelnud, leiame, et ühest vastust on raske anda. Majanduslikult mõtlev ettevõtja

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8

Juhtimine
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS: 8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale).

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun