VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud
Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal. Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema?
Kallid kuulajad! "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Sellised sõnad on lausunud Johann Voldemar Jansen ja ma pean nendega nõustuma. Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta
Jüripäev 23.aprill Marja-Liisa Illaste MJ112 Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev.
Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost ning üha vähem mõtlevad inimesed sellele ühtsele rahvatundele, mis viis neid laulukaare alla ennast vabaks laulma. Iga aastaga lahkub üha rohkem inimesi Eestis, et saada parem töö, haridus ja elu välismaal. Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus tunde, mis tooks neid taas ühtse rahvana kokku. Eestlane olla on uhke ja hää on tuntud lauluread mis on teinud meie rahva kokkuhoidvaks loodan, et ka nüüd kui on möödunud nii
kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel naftast teha masuuti, millest tehakse asfalteid. Nafta toorainet leidub paljudes maades, kuid kõige suuremad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Nafta hinnast sõltuvad ka teiste kaupade hinnad. Kuna ainult maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie esivanematele, siis täiustati tehnoloogiat. Esimene puurtorn valmis väidetavalt juba meie ajaarvamise alguseks Hiinas. Nafta kaevandamine on tohutult kallis. Sest nafta asub vahel väga sügaval maa sees ja puurkaevude ehitamine läheb väga palju maksma. Kui naftat leitsakse sügavalt ookeani põhjast, siis peab ehitama puurkaevud vette, mis maksab veel eriti palju. Sealt on aga ka raskem nafta toorainet transportida, sest siis peab seda tegema laevadega. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud
nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Tänapäevani on Eestis olemas inimesi kes peavad end nõidadeks, teaduslikku kinnitust sellele ei ole. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest
kõrbekaevandustest. Kunindlik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi.Protsessioonid,vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Re saatis jumal Osirise maad valitsema.Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.Jumal-kuningad osalesid paljudel tseremooniatel.nad pidid riietuma,sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas.Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes.Nende alamad arvasid,et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukuses kauplemises võõraste maadega. igaüks põlvitas ja suudles maad, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid austati ja kummardati ka pärast seda, kui nad olid käinud osirise juurde Surnute kuningriiki.
vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Religioon · Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed. · Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas viljakuse ja õitsengu. · Inimesi ohverdati templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel, surma ja sõjaga seoses. Linnriigid · Väga muljetavaldavad. · Rajatud kindla planeeringu järgi. · Linna keskmes seisid religioossed hooned · Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga. Linnad · Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid.
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest.
Inimene on enda eksisteerimishetkest saadik tahtnud teada vastuseid kõiksugustele küsimustele. Iga tänapäevainimene võlgeb enda mugavuste eest tänud just koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall.
ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena. Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS
Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate
Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon, millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu. Elukeskkonda ja spirituaalsust säilitades suudetakse leida ka elu sügavam mõte. Tänapäeva postmodernistlikkusele kalduv ühiskonnakorraldus on muutunud erinevalt kristlikust ja spirituaalsest nägemusest väga kirjuks. Kiire elutempo, elatise teenimisele kuluv aeg ning laiad
allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Ka minujaoks on
Usuti, et hinged võivad süüa juua ning neil on vaja saunas käia nagu inimestel ikka. Suur oli rõõm, kui hingedele viidud toit oli vähenenud, sest see oli märk, et hinged on annid vastu võtnud ja võis loota ka nendepoolset heldust ja armu. Neilt oodati nähtamatut abi ja tuge. Hingedelt paluti, et nad ka edaspidi põldu ja karja kaitseksid ning hoiaksid. Puutumata toit aga valmistas pererahvale tuska, sest siis tuli karta hingede pahameelt midagi polnud esivanematele meelepärane olnud see võis tähendada õnnetust. Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi
Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks tuleb neid kasutada väga säästlikult. Osa energiaallikaid on taastuvad nt. puit. Puidus talletub energia ka käesoleval ajal. See o aga väga aeglane protsess. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata metsa istutamisega. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad veel päikese-, vee- ja tuuleenergia. Metsa kui olulist energiaallikat tuleb kasutada säästlikult. Metsast saadud puit oli ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks juba meie esivanematele. Mets on üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Eestis võib metsade olukorda praegu rahulsdavaks pidada. Vaatamata sellele tuleb metsade raiumist kontrolli all hoida. Ohuks metsadele on ka suured metsatulekahjud.
komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. · Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. · Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. · Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Ralf 15 · Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.
Ka meie kaasaegset eestlast peetakse pigem eraklikuks oma perekonnaga kokkuhoidvaks. Tänapäeval on eestlaste hulgas küllalt selliseid inimesi, kes peavad ennast looduse valitsejateks ja rikastumise eesmärgil on valmis metsi langetama ja salaja loomi küttima. Lugupidamatust looduse vastu näitavad üles ka olmeprügi metsa all ning mahajäetud okstest risustatud raielank pärast puidu väljavedu metsast. Me peaksime suhetes loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele. Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega. Maa ei sure talvel, vaid kannab endas sügisel sellesse pudenenud seemet, et kevadel sündida. Maas kätkeb see salapärane elujõud, mis
ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui ka idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20. sajandi alguses üks suuremaid ja tähtsamaid pühi. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis ja talu edenemine
Poseidon oli kreeklaste seal tuntud, kuid sadamalinna Ateenaga polnud tal kuigi head suhted. Kui ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kokkuvõte Kõige tähtsam jumala vanakreeka mütoloogias oli Zeus. Jumad oli kõik omavahel kuidagi seotud, osadel jumalatel oli palju armukesi ja nii sündis ka palju lapsi. Kuna jumalad õpetasid palju tegevusi ja asju meie esivanematele, siis tänu sellele oleme ka meie arenenud. Ja tänud jumalatele, oleme me teada saanud teiste rahvaste kultuurist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.google.ee/search http://www.annaabi.com/search.php?s=12+jumalat http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ http://www.miksike.ee
(arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt. talirukis, mille nõudlus Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina.
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Mis on väärtus sinu või minu jaoks, mida tähendas väärtus meie esivanematele? On see sinu hea nimi või tunne, et said olla kasulik, või hoopis Armani teksased ja porhce maja ees. Väärtus see on hinnang kellelegi või millelegi ja see sõltub igaühe enda väärtushinnangutest. Kas me vajame uusi väärtusi? Võibolla peaks ellu äratama juba unustuste hõlma vajunud vanad väärtushinnangud. Oma materiaalses maailmas oleme muutunud tarbimise orjadeks, oleme unustanud oma vabaduse tarbida ainult nii palju, kui meile vaja on.
Samuti võib olla aed ka lihtsalt silmailu jaoks ning oma ümbruse ilusamaks muutmise eesmärgil loodud. Aiana võib mõelda ka tervet loodust, mis meid ümbritseb ning mille aednikuks ongi loodus ise. Selles suures looduse aias on kõigile midagi - nii kehale kui hingele. Tervendavad võivad aias olla puud, põõsad, ravimtaimed ning miks mitte ka värske õhk, mida meie aiataimed toodavad. Ravimtaimed, mis asuvad meie aias on juba sajandeid olnud kaaslaseks meie esivanematele kui neid on tabanud külmetus või mõni muu tõbi. Ravimtaimi on väga palju erinevaid ning samuti on nende kasutusalasi. Töös tutvustangi erinevaid ravi omadustega taimi ning kuidas neid ravi meetodil kasutada. Aaloe Aaloe on kõigile väga tuntud potitaim ning sellel tarvitatakse kogu taime. Aaloe sisaldab vaiku, aloniini, mida vee ja piirituse abil taimest välja leotada tuleb. Aaloet tehtud keedis, mis on veega poolkes, on ravimiks tiisikuse puhul. Teeks ja pulbrist tehtuda on
,,Tulevikus ilma sirbita ei saa, las siis õpib kohe rukkilõikamise suurt kunsti!" 4. Endistel aegadel olevat olnud täiesti loomulik, et laps juba maast madalast ussisõnad selgeks saab. Eks oli tollalgi osavamaid ussisõnade meistreid ning ka neid, kes selle keele kõiki varjatud peensusi ei mõistnud aga oma igapäevase eluga tulid toime nemadki. Kõik inimesed oskasid ussisõnu, mida päris ammustel päevadel olid meie esivanematele õpetanud muistsed ussikuningad. Minu sündimise ajaks oli kõik muutunud. Vanemad inimesed veel mingil määral ussisõnu kasutasid, aga tõelisi tarku oli nende seas väga vähe; noorem sugupõlv aga ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. Ussisõnad pole lihtsad, inimkõrv suudab vaevu tabada kõiki neid juuspeeni erinevusi, mis lahutavad ühte sisinat teisest, andes lausutule sootuks teise mõtte
Kogudus umbes 380 miljonit inimest ehk kolmandik hiinlastest; Iseloomulikud tunnused vana; traditsiooniline; kogu maailm on tekkinud ja toimib kahe ürgse printsiibi koosmõjul; mehelik yang ja naiselik yin; need ei sõdi; igapäevane toimimine on dao; yini ja yangi saab rakendada, aga selleks on vaja tasakaalu; sellega tegeleb fengshui; Peasuunad puuduvad; tegu on loodususundiga Pühakiri puudub Rajaja puudub Pühad paigad puuduvad Iseloomulikud riitused esivanematekultus; esivanematele riitused, mida viib läbi meessoost perekonnaliige; kui meessoost sugulast ei ole, siis esivanemad hääbuvad Konfutsianism: Lunastusõpetus inimesekeskne usund; õndsuseks ja õnneks on vaja viie suhte harmooniat Kogudus puudub Iseloomulikud tunnused õpetuse tuumaks on eetika; jumalad on ebaolulised; õnn ja õndsus on kättesaadavad juba selles elus; ühiskonnakorra alus on viie suhte harmoonia; esimeseks, valitseja vooruslikus ja alama
Maarjapäev, ka paastumaarjapäev 25märts Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Korjusepäev - 12. märts On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Karjalaskepäev - 1. aprill
Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn 3 4 Tülivere hiietamm Mäesuitsu ohvripärn Upsi tamm Pühajärve sõja tamm Tamme-Lauri tamm Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmel...
Tema usk oli Indias oluline õpetus. Tänapäeval on budism levinud laialt üle maailma. Kõige rohkem on budisme Aasia maades: Tiibetis, Kagu-Aasias, Hiinas ning Jaapanis. Indias on Buddha õpetuse pooldajaid vähe. Hiinlaste usk Hiinlased austasid kõige rohkem Taevast. Kui inimene ei olnud kooskõlas Taevaga, siis Taevas pahandab. Taeva pojaks nimetati keisrit. Tema täitis Taeva tahet. Taeva kõrval olid ka kõrges aus hiinlaste esivanemad. Igas majas oli altar, mi soli pühendatud oma esivanematele. Esivanemad hoidsid oma järglasi õnnetuste eest. Umbes 550 aastat eKr õpetas mõttetark Laozi asjade loomulikust kuldemist. Kulgemine on hiina keeles "tao", sellest tuleb ka selle õpetuse nimi Taoism. 5 Hiina kirjandus Samal ajal kui tekkis Hiina riik , tekkis ka kiri. See kiri oli mõistekiri. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad igaüks ühte sõna. Hieroglüüfe oli tuhandeid ja nende
akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha põletamine tänaval selleks, et oma esivanematele raha saata – usutakse, et teispoolsuses on kõik samamoodi nagu meie maailmas. Taoism on väga tolerantne ning ei väida, et on olemas ainult 1 õige Jumal või usund. Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid Jumalaid/pühakujusid. Austatakse ka kurjategijaid (nt Jaapani valitsemise ajal tegutsenud), kellele ohverdatakse suitsu ja viina. Surematuse õpetus väidab, et inimese eksistentsi/hinge saab lõputult hoida, kui keha hoida muutumatu ning hävimatuna. Sise-nei ja välis-wai
seletab hiie mõistet järgnevalt: "Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele. Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine.
Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud sõnaga чубъ, kuid nüüdseks on sellel pigem halvustav tähendus. (Rätsep 2007: 12 – 14) 6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist Maarahvale kui meie eestlastest esivanematele oli üks olulisemaid laensõnu leib, kuna see oli nende igapäevasel toidulaual. Udo Uibo arust võimaldab selle sõna vanust hinnata see, et tal on reeglipärased vasted meie lähemates suguluskeeltes, nt karjala, soome ja vadja keeles esineb see kujul leipä, vepsa keeles kujul leib. Kirjasõnas on avastatud esmakordselt see sõna nn Kullamaa vakuraamatutes ja selle avastas Eesti ajaloolane Paul Johansen 1923. aastal. Autori arvates on sõna leib arvatavasti laenatud germaani hõimudelt
kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab endast kindlustatud elamute laialipillatud kogumit, kus pered elavad üksteisest üsna kaugel. Lobid ohverdavad esivanematele ja selle tänini elava riituse tarbeks valmistavad nad kujukesi ja amulette, mis on tähelepanuväärselt napid ja silmatorkavalt suure sisemise jõuga. Igal lobi perel on oma kultusese, mille tarvis ehitatakse pere elamisse eraldi ruum. Tema ülesanne on kaitsta perekonda kõige eest, mis on ühiskonnas halba: nõidade, haiguste, halva õnne eest. Olles animistid nagu paljud nende naabridki, on lobid loonud hulga kultusesemeid, mis peaksid neile kindlustama
Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket. O-bon'i tähistamiseks toimuvad suured tulevärgid ja tantsitakse erilisi o-bon tantse. O-bon sarnaneb meie lõikuspühale ja tantsuga avaldatakse jumalatele ja esivanematele tänu hea riisisaagi eest . KASUTATUD KIRJANDUS 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_ajalugu 2.http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm 3.http://jaapani-elust.blogspot.com/ 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_keel 5.http://wapedia.mobi/et/Jaapani_jeen 6.http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan
hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis
kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud. Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus. Pea igas traditsioonilises Hiina kodus on kodualtar koos surnute nimedega. Keskmiselt ohverdatakse esivanematele regulaarselt 2 korda kuus. Oluline rituaal pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate suhtes. Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise eest inimesse, mis väljendus jumalakuju nuhtlemises või kaugesse perifreeriasse saatmisega
Seal võõrustati ka külalisi. 13.Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline
Sajand. Leiba söödi iga toidu juurde. Odra toidu sömine ulatub kaugele minevikku püsis olulisena 19 sajandini. Odra tangust ja jahust keedetud puder ja leem olid kogu maal armastatuim söök. Oder oli tähtis ka kõige tähtsamate jookide valmistamisel, milleks peeti õlut kalja taara. Eriti armastatud oli oder, aga tavandi toitude tegemisel. Tangu putru pakuti pulmades, ristsetel ja matustel. Viidi kaasa katsikule minnes. Pandi hingede ajal kostiks kodu külastavatele esivanematele hingedele. Keedeti tähtsamate talutööde lõpuputru. Pidulikke roogade hulka kuulusid tanguvorstid, mida söödi eriti jõulude ajal. Teraviljast tehti ka kama, mida söödi palaval suvel külma toiduna. Kaer säilis halvasti ja seepärast kasvatati teda rohkem looma söödaks. Ainuke kaera toit, mida inimestele kõlbas pakkuda vee ja kaera hapendatud segust keedeti kile ehk kiisel, mida söödi soojalt sulavõi või rõõsa piimaga. Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi
pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik mõjutab looduslikke protsesse väga tugevasti 8. Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb? Ökoloogiline kriis on inimtegevusega põhjustatud kahju loodusele või keskkonnale, näiteks metsa põlemine ja rohttaimkatte kahjustumine või hävimine kestval karjatamisel, pinnavete ülespaisutamine. Ajaga on need kriisid suurenenud ja see just õpetas meie esivanematele juba paljusid ratsionaalse looduskasutuse põhimõtteid. Kuid tänapäeval on see muutunud juba väga teravaks probleemiks mis mõjutab kogu planeeti. 9. Kirjelda kunstlike ökosüsteemide arengut. Juba aegade algusest saadik on inimene ökosüsteeme mõjutanud oma tegevusega, näiteks kunstlik kõplapõld sai püsida vaid tänu sellele, et inimene järjepidevalt ja kasu eesmärgil sekkus looduses kulgevatesse protsessidesse maad harides
Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised. Nende matemaatilise süsteemi aluseks 15 oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Ka maiad ohverdasid inimesi. Nad pidasid maist ja surmajärgset elu võrdseks ning nende meelest oli inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik; see oli jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas viljakuse ja õitsengu. Hilisemal ajal võeti ette suurejoonelisi ehitusprojekte, milleks talupojad pidid eraldamatoiduaineid ja tööjõudu. Sõjaretked, mida korraldati peamiselt vangide hankimiseks ja ohverdamiseks, kahandasid drastiliselt elanikkonda. Põllumajandus varises kokku, see tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti. Maiad elavad veel nüüdki Kesk-Ameerikas.
Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada. Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma vanematega praktiliselt lakkasid. Naine hakkas oma esivanemate asemel austust avaldama oma mehe esivanematele, ning tema peamiseks kohuseks oli oma meest ja tema vanemaid teenida. Suhted laste ja vanemate vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme
Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside
Need toimivad pigem väiksemates ühiskondades. ELU PÄRAST SURMA Kõik eksisteerivad religioonid käsitlevad surma ja elu pärast seda. Enamusel inimestest on läbi religiooni tekkinud mingi ettekujutus mis pärast surma saab. Muidugi on ka neid, kes elusse pärast surma ei usu. Peamiselt on see levinud küttide ja korilaste ning industreaalse ja post-industreaalse ühiskonna seas. ESIVANEMATE KULTUSE LOOGIKA Üldiselt pööravad ühiskonnad suurt tähelepanu esivanematele ja esivanemate vaimudele. Austus, mida näidatakse esivanematele on tavaliselt sotsiaalselt stabiilne ja poliitiliselt legitiivne. Esivanemate kultuse poliitiline aspekt on oluline isegi kui on võimatu seletada uskumisi esivanemate vaimudesse. Nõnda võib tolereerides tekkida efekt, kui erinevad uskumused nõuavad ühiskonnas seaduspärasust. RITUAAL: RELIGIOONI PRAKTIKA Rituaalide kaudu on võimalik lahendada probleeme. Nendesse uskumine aitab inimestel hakkama saada
Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada. Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma vanematega praktiliselt lakkasid. Naine hakkas oma esivanemate asemel austust avaldama oma mehe esivanematele, ning tema peamiseks kohuseks oli oma meest ja tema vanemaid teenida. Suhted laste ja vanemate vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi - kes muidu oleks siis esivanemate altaril esivanemate hingedele austust avaldanud. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale,"
uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni. Igaüks põlvitas ja suudles maad või vaarao jalga, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid kummardati ja austati ka pärast nende surma. Vaaraod käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Hauakambrid pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Egiptlased uskusid , et
sotsiaalset staatust. Eri päritolu Madagaskari kultuur ilmneb läbi selle materiaalsete väljendite. Madagaskari kõige sümboolsem ese on valiha, see on bambusest toru. Madagaskarile toodi see Lõuna- Borneost ja seda leidub tänapäeval veel Indoneesias ja Filipiinidel. Traditsiooniline maja Madagaskailr on samuti sarnane Lõuna-Borneo sümboolika ja ehitusega, ristkülikukujulise paigutuse haripunkti katus ja keskne toetus sambale. Peegeldab levinud austust esivanematele, hauad on kultuuriliselt olulised paljudes piirkondades ja kipuvad olema ehitatud rohkem vastupidavast materjalist, tavaliselt kivi, et näida rohkem teenetemärgi austust kui majade elu. Tootmine ja kudumine siidist on üks vanimad käsitöö vorme. Madagaskari riigi kleit on kootud lambavillast, mis on kujunenud vaheldusrikkaks ja rafineeritud kunstiks. Kagu-Aasia kultuuri mõju ilmneb ka Madagaskari köögis, kus riisi tarbitakse igal söögikorral, tavaliselt
Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omi külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket. O-bon'i tähistamiseks toimuvad suured tulevärgid ja tantsitakse erilisi o-bon tantse. O-bon sarnaneb meie lõikuspühale ja tantsuga avaldatakse jumalatele ja esivanematele tänu hea riisisaagi eest . Hinamatsuri Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5
Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha.
annaabi.ee 
