Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.
Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud,
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur 7 Kunst
veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine
maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit.
Kõik kommentaarid