Ameerika põliskultuurid (2)

AMEERIKA
PÕLISKULTUURID
Ingrid Sukk
Tsivilisatsiooni kujunemine
· Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani
poolsaarel.
· Mehhiko kiltmaa ­ juunist oktoobrini
vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad ­
niisutussüsteemid.
· Yuacatani poolsaar ­ vihmametsa tõttu
sademeid rohkem, kui vaja ­ alepõllundus ja
maa kuivendamine
· Peamine põlluvili oli mais.
Olmeegid
· 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt
kõnelnud indiaani hõimud
· KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad.
· Tõusid esile 1200 a paiku eKr.
· Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue
Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud
riigi ja ehitasid esimesed linnad
Kultuur
· Kultuurist suhteliselt vähe teada.
· Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi,
ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega
· Kaevasid allmaakanaleid ja tiike
· Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist
väikeplastikat
Mälestised
· Silmatorkavaimad
mälestised on kõvast
basaldist välja raiutud
inimpead.
· 23 m kõrged, 1530 t
rasked
· Negriidsete näojoontega.
· Arvatavasti kujutasid
valitsejaid.
Olmeegi linnad
· Linnad olid väiksed.
· Eeskätt valitsejate ja preestrite residentside ning
nende ümber koondunud käsitööliste asulad.
· Elanike arv ei ulatunud üle 1000.
· Poliitilised ja usulised keskused.
· Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline
tempel.
Teotihuacan
· ,,Paik, kus loodi jumalad."
· Suurejoonelised linna varemed on säilinud
siiamaani.
· Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000
inimese.
· Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse
keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja
hariduse õpetajaks.
Teotihuacan
· Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute
tänav.
· Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas
· U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava
keskpaigas.
· Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao
tempel.
Maiad
· Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel
· Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil
Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas.
· Hiilgeaeg u 300800 pKr.
Kultuur
· Edukad maaharijad
· Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad,
ametnikud ja nende teenijad elasid linnades,
lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul
ja usupidustuste ajal.
· Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku
· Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal
· Lõid keeruka kalendrisüsteemi
Kultuur
· Osavad käsitöölised ­ kiviskulptuurid, kujukesed,
kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja
vaskesemed.
· Agarad kaupmehed nii maal kui merel.
· Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja
planeet Veenuse liikumisi.
· Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad
kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit:
kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli.
Religioon
· Ohverdasid inimesi
· Maine ja surmajärgne elu võrdsed.
· Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik
jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas
viljakuse ja õitsengu.
· Inimesi ohverdati templite rajamisel, tähtsamatel
pidustustel, surma ja sõjaga seoses.
Linnriigid
· Väga muljetavaldavad.
· Rajatud kindla planeeringu järgi.
· Linna keskmes seisid religioossed hooned
· Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud
astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga.
Linnad
· Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid.
· Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad.
· Keskuse moodustasid avarate platside ümber asuvad
püramiidtemplid, mille sees paiknesid valitsejate
hauakambrid.
Asteegid
· Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni.
· Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil.
· 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt
impeeriumi.
· Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas
tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem.
Montezuma II
(1470 ­ 1520)
· Saavutas juhistaatuse
1502. aastal.
· Viimane iseseisva
asteekide riigi juht.
· Tema võimu all hõlmas
impeerium tervet
Mehhikot idast kuni
läänerannikuni välja.
Kultuur
· Kummardasid arvukalt jumalaid.
· Usuti, et kui nad ei too päikeseja sõjajumal
Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp.
· Ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid
vallutatud linnadest võetud vange.
Tenochtitlan
(1325 ­ 1521)
· Pealinn asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel
kunstlikul saarel.
· Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid
asteegid kanaleid ja tammteid.
· Tänapäeval asub sellel kohal Mexico.
· Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need
omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l
oli oma turuplats (tiyanquiztli).
Tenochtitlan
· Linna keskel olid koolid ja templid.
· Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja
majanditega.
· Tihedalt asustatud.
· Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel
chinampa'del kasvatati toitu.
Ühiskond
· Linnriike valitsesid dünastiad.
· Riigi eesotsas piiramatu võimuga kuningas, keda austati
pooljumalana.
· Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse
etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased
religioossed uskumused ja riitused
· Alalist sõjaväge ei olnud.
· Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi ­
aadlikud (u 10%) ja lihtrahvas.