Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand - Teekond tõeni (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Teekond tõeni
Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut.
Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid . Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Kristlik õpetus kõneleb Loojast, Jumalast, kes on kõigele elu andnud. Temas nähakse seda, kes ainsana teab nii elu mõtet kui ka inimeste olemasolu otstarvet. Miks on siis aga nii, et inimesed peavad ise leidma enda rolli siin maailmas? Seda kõike kristliku põhimõtte pärast, mille kohaselt kogu elu kujutab rännakut. Mõeldes teekonnale või rännakule tavalises tähenduses, on enesestmõistetav, et inimene teab, kust alustab ning kuhu soovib jõuda. Eluteel aga rännatakse, seistakse, liigutakse, vahel teadmatagi, kust või kuhu. Pidevalt otsitakse täiuslikkust, rahu ja õndsust. Nende leidmiseks on vaid üks võimalus: ammutada motiveerivat jõudu, kasutada sobivaid abivahendeid ning jätkata otsimist. Leidnud eesmärgi, leitakse ka tõde.
Kristlik nägemus elust kui pidevast kulgemisest jätab ikkagi pisut lahtiseks selle, kuidas ära tunda oma õige missioon . USA edeleosas elavad Ameerika kodakondsusest keeldunud hopi- indiaanlased , kes on suutnud säilitada imetlusväärse ettekujutuse loodusest, inimesest ja elu eesmärkidest. Neid peetakse vabadeks inimesteks, kelle elu juhib vaid üks põhimõte: kaitsta Maa energiat, planeedi elu ning inimkonda. Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne , jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon , millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu. Elukeskkonda ja spirituaalsust säilitades suudetakse leida ka elu sügavam mõte.
Tänapäeva postmodernistlikkusele kalduv ühiskonnakorraldus on muutunud erinevalt kristlikust ja spirituaalsest nägemusest väga kirjuks. Kiire elutempo , elatise teenimisele kuluv aeg ning laiad valikuvõimalused ei luba millessegi pikemalt süveneda. Töö muutub järjest enam elustiiliks ning kõikehõlmavaks hobiks, mis muudab inimese üleolevaks ja kõhklevaks süsteemiorjaks. Selle kõrval tuleb järjest olulisemaks hakata pidama indiviidi tema identiteedi otsinguil. Ühiskond ja meedia sunnivad inimesi jagunema gruppideks ja klassideks, kuid järjest enam on neid, kes peavoolust kõrvale astuvad. Otsitakse iseenese suunda ning suureneb tugeva identiteedi vajadus. Seejuures tehakse õige valik, sest elu mõtet ei saa otsida asuma enne kui pole iseeneses selgusele jõutud. Leidnud iseenda, leiame ka oma tegeliku olemuse, mis on ainuõige otsustaja tõe üle ning seetõttu ka selle üle, mida kujutab endast halb ja hea, õige ja vale, eesmärk või illusioon . Õnne, õndsust ning eesmärki saab leida vaid see, kes on need juba isikliku arengu seisukohast suutnud saavutada.
Elu on enam kui lõbu ja rahuldus , edu ja õnn. Elu on ka hirm ja hirmust pääsemine, kurbus ja vabanemine kurbusest. Tähtsad eesmärgid ei pea olema mitte suured, vaid väga sügaval. Need ei ole vaid mõtted, mis peas ringlevad. Pigem tükikesed hingest, millest ei saa loobuda . Sisemiselt kasvades ja ennast leides omandatakse järjest suurem teadlikkus ning hakatakse üha paremini mõistma seda, mille jaoks ollakse loodud. Kõik, mida tehakse, on kasuks vaid iseendale .
Kirjand - Teekond tõeni #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKUKK Õppematerjali autor
Arutlev 607-sõnaline kirjand ühe eesti keele eksami kirjutamisülesande alusteksti põhjal. Käsitleb elu eesmärke ja nende saavutamise võimalusi. Kirjandis tuuakse välja seisukohad elueesmärkidest kristlikust vaatenurgast, hopi-indiaanlaste seisukohad ning tänapäeva inimese elueesmärkidega seotud probleemid.

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

Mänginud suurt rolli Parmenidese kujunemisel. "Kõigi nähtuste mitmekesisuse taga asub muutumatu (=liikumatu) olemine." PARMENIDES (525-480): sünnib Eeleas. Üks Eelea väljapaistvaim kodanik. Tähtis filosoof antiikajal (vaimu sügavus). Jätnud jälje Platoni filosoofiasse. Kirjutanud poeemi heksameetris (pikkus 150 rida). Poeem kirjeldab reisi tõejumalanna juurde. 2 osa: 1)elu kui olemine (eitatakse liikumist); 2)elu kui näivus (muutused on, kuid nad on näivad). Kuidas jõuda tõeni? Tõeni on võimalik jõuda puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Olemine=puhas mõtlemine. "On olemas vaid üks olemine ja mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad

Filosoofia
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi. Filosoofia peab Epikurose arvates koosnema kolmest osast. Kõige tähtsam neist on eetika õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks. Teine osa on füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Kolmas osa on tunnetusteooria ehk kanoonika (kr kanon juhtnöör) õpetus sellest, kuidas inimene maailma tunnetab ning kuidas jõuda tõeni. Kõik need kolm osa moodustavad omavahel seotud terviku: selleks, et tegelda eetika probleemidega, on tarvis teada, milline on see maailm, milles me elame s.t on tarvis tunda füüsikat; selleks aga, et tegelda füüsika probleemidega, on tarvis teada, kuidas jõuda tõeni, kuidas maailma tunnetada s.t on tarvis tunda kanoonikat

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun