Kirjand - Teekond tõeni (0)

Teekond tõeni
Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut.
Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid . Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Kristlik õpetus kõneleb Loojast, Jumalast, kes on kõigele elu andnud. Temas nähakse seda, kes ainsana teab nii elu mõtet kui ka inimeste olemasolu otstarvet. Miks on siis aga nii, et inimesed peavad ise leidma enda rolli siin maailmas? Seda kõike kristliku põhimõtte pärast, mille kohaselt kogu elu kujutab rännakut. Mõeldes teekonnale või rännakule tavalises tähenduses, on enesestmõistetav, et inimene teab, kust alustab ning kuhu soovib jõuda. Eluteel aga rännatakse, seistakse, liigutakse, vahel teadmatagi, kust või kuhu. Pidevalt otsitakse täiuslikkust, rahu ja õndsust. Nende leidmiseks on vaid üks võimalus: ammutada motiveerivat jõudu, kasutada sobivaid abivahendeid ning jätkata otsimist. Leidnud eesmärgi, leitakse ka tõde.
Kristlik nägemus elust kui pidevast kulgemisest jätab ikkagi pisut lahtiseks selle, kuidas ära tunda oma õige missioon . USA edeleosas elavad Ameerika kodakondsusest keeldunud hopi- indiaanlased , kes on suutnud säilitada imetlusväärse ettekujutuse loodusest, inimesest ja elu eesmärkidest. Neid peetakse vabadeks inimesteks, kelle elu juhib vaid üks põhimõte: kaitsta Maa energiat, planeedi elu ning inimkonda. Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne , jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon , millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu. Elukeskkonda ja spirituaalsust säilitades suudetakse leida ka elu sügavam mõte.
Tänapäeva postmodernistlikkusele kalduv ühiskonnakorraldus on muutunud erinevalt kristlikust ja spirituaalsest nägemusest väga kirjuks. Kiire elutempo , elatise teenimisele kuluv aeg ning laiad valikuvõimalused ei luba millessegi pikemalt süveneda. Töö muutub järjest enam elustiiliks ning kõikehõlmavaks hobiks, mis muudab inimese üleolevaks ja kõhklevaks süsteemiorjaks. Selle kõrval tuleb järjest olulisemaks hakata pidama indiviidi tema identiteedi otsinguil. Ühiskond ja meedia sunnivad inimesi jagunema gruppideks ja klassideks, kuid järjest enam on neid, kes peavoolust kõrvale astuvad. Otsitakse iseenese suunda ning suureneb tugeva identiteedi vajadus. Seejuures tehakse õige valik, sest elu mõtet ei saa otsida asuma enne kui pole iseeneses selgusele jõutud. Leidnud iseenda, leiame ka oma tegeliku olemuse, mis on ainuõige otsustaja tõe üle ning seetõttu ka selle üle, mida kujutab endast halb ja hea, õige ja vale, eesmärk või illusioon . Õnne, õndsust ning eesmärki saab leida vaid see, kes on need juba isikliku arengu seisukohast suutnud saavutada.
Elu on enam kui lõbu ja rahuldus , edu ja õnn. Elu on ka hirm ja hirmust pääsemine, kurbus ja vabanemine kurbusest. Tähtsad eesmärgid ei pea olema mitte suured, vaid väga sügaval. Need ei ole vaid mõtted, mis peas ringlevad. Pigem tükikesed hingest, millest ei saa loobuda . Sisemiselt kasvades ja ennast leides omandatakse järjest suurem teadlikkus ning hakatakse üha paremini mõistma seda, mille jaoks ollakse loodud. Kõik, mida tehakse, on kasuks vaid iseendale .