Hiina usundid: budism, taoism ja konfutsionism (0)

Hiina usundid
Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism , taoism ja budism , kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana , oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast , pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua.
Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122-325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse, tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing millestki puudust ei tunneks. Hauaplats valitakse geomantiku poolt, kes määrab asukoha feng shui järgi. Hauale tuuakse regulaarselt pühade ajal toiduohvreid. Saja päeva möödumisel surmast peetakse lahkunu kõige vanema meessoost järeltulija kodus mälestusteenistus. Esivanema nimetahvlil/altaril on tema pilt, nimi, seisus ja positsioon, mille pühitseb preester, süüdatakse lõhnaküünlad. Vastabiellunud peavad selle ees kummardama. Tahvli olemasolu tugevdab perekonna ühtekuuluvustunnet ning annab perekonnale kaitset ja õnnistust.
Konfutsionism
Kongzi – õpetaja perekonnanimi . Termin ’konfutsionism’ on tulnud ladinakeelest ning pärineb 17.saj. jesuiitidest misjonäridelt. Kristluses on olulisim voorus ligimesearmastus, budismis kaastunne ning konfutsionismis inimlikkus – ren. Kolm tähtsamat filosoofi olid Kong Fuzi (väärtustas eetikat ja humaansust), Meng Zi (juhatas inimesi valgustatuseni) ja Xun Zi (õpetas rituaalset käitumist).
Konfutsius sündis väidetavalt 551 e.m.a., veetis osa oma elust pagenduses, teda peetakse Hiina I rändõpetajaks. Ta ei pannud kirja oma õpetusi, tema jüngrid tegid seda, mis said hiljem Hiina riigi ideoloogiliseks aluseks ning kehtib üldjoontes ka tänapäevani. Ta analüüsis valitsejate olukorda ning leidis, et kõikide probleemide aluseks on inimeste vähene haritus . Ta pidas õigeks vanu norme ja väärtushinnanguid. Riigis ei muutu enne midagi paremaks, kui kõik inimesed on vastu võtnud vanad tarkused.
Soovitatav kirjandus: „Konfutsiuse vested ja vestlused “, mis on õpilaste poolt kokku kogutud õpetustest dialoogivormis teemade kaupa jaotatud raamat. Konfutsius ei väitnud, et ta millegi loojaks on, vaid soovis olla vaid vahendajaks. Ta oli ratsionaalne ja konservatiivne inimene, ei uskunud vaimudesse, maagiasse ega ennustamisse. Austas esivanemate hingede austamise traditsiooni, mis on vana komme Hiinas, kuid ei olnud eriti religioosne ning asjade üle järelemõtleja. Tema jaoks oli oluline pidev harimine, enesetäiustamine – enda paremaks mõtlemine ja tegemine. Ta määras kuidas naine peab suhtlema mehega, vanemad lastega, ülemus töötajatega, valitseja kodanikega jne. Need kehtivad suures osas ka tänapäeval. Ta arvas, et inimesed on õigelt teelt kõrvale käinud, moraalselt allakäinud.
Dao on Hiina filosoofias üks olulisemaid mõisteid. Dao – kulgemine , tee, liikumine; ideaalne pere või riigi korraldus Konfutsiuse arvates. Paternalistlikud-perekondlikud meetodid, mis K. üritas läbi viia. Ta pidas ka riiki perekonnaks.
Olulised mõisted: Xiao – pojalikkus, lapsed peavad kuuletuma vanematele, neid usaldama ning kompromissitult austama; lihtinimesed on nagu valitseja pojad – kuulekuse märk. Ren – inimlikkus, ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
Konfutsiuse õpetus tõusis Han dünastia ajal riiklikuks õpetuseks (200.a.e.m.a.-200.a.m.a.j.). Konfutsionism on kanooniline õpetus, mis muutus vahepeal dogmaks. Püstitati ka templeid, kus sai palvetamas käia. Algselt oli see filosoofia, alles hiljem muutus see religioosseks. Konfutsiust austatakse kui õpetajat, mitte Jumalat. Seda õpetust ei peeta religiooniks, vaid pigem ühiskonnakorralduseks, ideoloogiaks ning filosoofiaks.
Taoism
Taoismi nagu ka konfutsionismi järgijate hulk tõusis Sõdivate riikide perioodi ajal (475-221a. e.m.a.) Laozi – vana õpetlane, kelle olemasolust kindlaid andmeid ning tõendeid pole. Raamatus, mille ta kirjutas, on 81 lühikest peatükki. Legend räägib, et ta oli 81.a. emaüsas ning väljus alles eaka ning targa mehena ning hakkas kohe teisi õpetama. Veel üks legend väidab, et ta ei sündinud, vaid tekkis ise – materjaliseerus. Arvatakse, et raamat pole mitte tema loodud, vaid erinevatelt inimestelt kokku kogutud mõtted/aforismid pika aja jooksul. Hiina keelt on väga raske tõlkida, kuna igal märgil on mitmeid tähendusi. Taoismi raamat on ebaselgelt kirja pandud, mida vanal ajal peeti oluliseks oskuseks – eriti poliitiliste vaidluste ajal, selleks, et vastast eksitada. Raamat algab sõnadega: „Dao, mida saab sõnades väljendada, pole õige dao“. See on allegooriliste mõistetega kirja pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha põletamine tänaval selleks, et oma esivanematele raha saata – usutakse, et teispoolsuses on kõik samamoodi nagu meie maailmas. Taoism on väga tolerantne ning ei väida, et on olemas ainult 1 õige Jumal või usund . Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid Jumalaid/pühakujusid. Austatakse ka kurjategijaid (nt Jaapani valitsemise ajal tegutsenud), kellele ohverdatakse suitsu ja viina.
Surematuse õpetus väidab, et inimese eksistentsi/hinge saab lõputult hoida, kui keha hoida muutumatu ning hävimatuna. Sise-nei ja välis-wai dan- alkeemia , mis ei välista teineteist. On olemas teatud taimed ja mineraalid, mis aitavad säilitada keha ning mida alkeemikud korjasid teatud kohtadest teatud kellaaegadel. Välisalkeemias usutakse ka füüsiliste harjutuste olulisust ning sisealkeemias seda, et inimese kehas on kõik vajalikud ained olemas, kuid need tuleb lihtsalt õigesse tasakaalu viia.
Taoism erineb konfutsionismist selle poolest, et kui konfutsionism püüab inimesele eetilisi väärtusi õpetada ning muuta ta täiuslikuks ühiskonna ja perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega.
Budism
Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu kannatus ning kõigest maisest tuleb vabaneda. Seda ei tahetud omaks võtta. Samuti on budism väga individuaalne ning seal on pääsemine iga inimese enda teha, hiinlased on aga väga perekonnakesksed ning ei huvitu ainult iseenda pääsemisest.
Muutus toimus siis, kui tõlgiti sutraid hiina keelde ning tekkis palju uusi mõisteid ning märke hiina keelde. Budismi peeti Hani dünastia ajal taoismi üheks haruks ning sutrate tõlkimise ajal võeti seetõttu paljud teadmata mõisted üle taoismi mõistetest. Hiljem tõlgiti need tekstid täpsemalt ümber.
Osad budistlikud koolkonnad väidavad, et me oleme juba Nirvaanas, kuid meie teadvus takistab meid sinna jõudmast.
Huayani koolkond: Üritatakse kõike lahti seletada, analüüsida (sutrad). Pooldavad puhta maa mõistet. Meie teadvus hoiab meid sansaras- reaalsuses . Boddhisattwa on see, kes on kirgastunud, vaimselt valmis, kuid kes loobub Nirvaanasse minekust. On olnud palju vaidlusi eri koolkondade vahel. Dharma – õpetus, olemise minimaalühik. Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele. Dharmad tekkisid üheaegselt ning neid on olemas kaks vormi – staatiline ja eklektiline. Mitte miski pole reaalne ning ei eksisteeri päriselt, kõik on meie meelte poolt konstrueeritud. Kõik, mis kannatust põhjustab, on ainult meie peas.
Chani koolkond: India päritolu koolkond, mis põhineb mediteerimise jõusse ning selle abil kirgastumise võimalikkusesse. Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline. Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha. Meie kultuur ning keskkond segab kirgastumist, samuti asjade või inimeste pühaks pidamist. Võib „tappa“ (eemaldada) enda elust need, kes segavad kirgastumist, ei tohi klammerduda millessegi püsivasse. Gongan on lühike dialoog õpilaste ja õpetajate vahel, kus õpetaja häält tõstes või õpilasi šokeerides tekitab nendes impulsse, mis õpilasi peavad viima teadlikkusesse, et nad kirgastuksid. Usutakse, et inimest ei tohi õpetada ega juhatada , inimene peab ise jõudma Nirvaanasse. Asjade üle vaidlemine ning tõe otsimine pole vajalik, sest see segab õigele teele jõudmist.
Budismi tulekuga muutusid oluliselt ka konfutsionism ja taoism ning võeti mitmeid asju budistidelt üle – nt mediteerimine, kloostrite rajamine, pühade tekstide kirjutamine. Mingi dünastia ajal püüdsid paljud suured mõtlejad ühendada kolme usundit. Enamik usklikest hiinlastest tunnistab omavat segu kõigist kolmest suurreligioonist.
Kõik kolm õpetust mitte ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist – see on ka põhjus, miks need kolm õpetust on Hiinas aastatuhandeid koos eksisteerinud.
Perekonna, riigi, valitsemise ja ühiskonnakorra korraldust puudutav – konfutsionism.
Kõik, mis puudutab maagiat, vaime ja hinge – taoism.
Hinge pääsemine, põrgu ja paradiisi , kloostri ja koguduse mõiste – budism.