Mida mets inimesele annab (0)

Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad
Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid.
Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid , ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene . Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal.
Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema?
On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Leidub küllaga inimesi, kellele mets on ja jääb võõraks, ning teisi, kes aina metsas uitaksid. Pealegi on väärtushinnangudki eri aegadel olnud erinevad.
Ning loomulikult käiakse tänani metsas. Mets annab algmaterjali hingerahust kuni kütte, ehitusmaterjali ja kunstini.
Sealt saame marjad ja seened, ravimtaimed , pähkleid, vaiku ja muud. Mets on ka töökohaks jahimeestele. Võime küll mõelda, et milleks metsa mustikale minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud.
Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega ’’ tule metsa!’’ See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.